Intuitiivne olmlemine

Intuitiivne olmlemine

Kati S.V. Murutar

„Vaata, oksad on maas!“ sosistas õunapuu. „Jajah, ma teen enne toad korda, siis tulen korjan ära,“ vastas emand. „Kaks oksa on maas!“ kordas uibu visalt ka siis, kui perenaine aknast õue vaatas ja adus, et miski välgatas. Igas mõttes.

Emand läks õunapuu juurde – mõlema mahalangenud oksa all oli tallaohtlik orapesa. Ühe oksa all teravikega taevapoole klaasikillud, teise all turris metallkollid – aegapidi pinnasest välja tõusnud, nagu neid kogu Eestimaa kõigi majapidamiste ümber erinevate olmekultuuridega ajastutel maetuina aina tuleb ja tuleb ja jääbki tulema.

Perenaise kõige kallimad jooksid ja mängisid pidevalt seal õunapuude all – ning ta tänas ja õnnistas, et kellegi päkad polnud haiget saanud, tänas ja õnnistas nähtamatuid, kes teda kutsusid, tänas ja õnnistas ka iseenese märkamist-ärkamist kutsele kuuletuda.

*

Inimesed tahavad, et asju nimetataks. Mis see on, kui sinu keskendunud, usaldavas voolamises tegevusi saadab kellegi tasane või hääletu kõne? Kuidas toimuvad olmelised imed – nagu näiteks paari liigutusega kodu loomine kasvõi hotellitoas, millest jutustab Tom Valsberg oma raamatus „Kuidas rännata ilma hirmuta“?

Intuitiivne olmlemine on meie sõprus- ja perekonnas käibiv nimetamine. Kvant-sõna tekkis minugi varasse kümmekond aastat tagasi tänu Saale Karedaga vestlusele Viinis. Tänu Saalele sain teada sellest 21. sajandi teadusharust, mis tegeleb ülipeente aineosakestega, kvantmehaanika ja väljateooriaga.

Ülitajur Lille Lindmäe kõneleb oma töödes kvanthüppest igas eluvaldkonnas – kvant looming-ettevõtlus: „Kvantfüüsikutele on tänaseks selge, et kõige aluseks ei ole mitte mateeria, vaid kõike hõlmav teadvus. Kvantfüüsika, käsitledes vaimsust ja teadust tasakaalus,näitab võimalusi kvanthüpeteks uutesse energiatesse. See pakub uutlaadi võimalusi kõigile ja kõiges. Oluline on tasakaalustada vaimsed ja füüsilised tegevused.“

Minu isiklikud kogemused kinnitavad: usaldavas voolamises tehakse imesid ja luuakse uusi maailmu – mis laienevad Väljas sama vibratsiooniga inimestele ja loovad omakorda uusi maailmu – mis... Ja nii lõpmatuseni.

Aimelises – mitte ulmelises! - uurimuses https://www.telegram.ee/vaimsus/teadusuuringud-toestavad-inimteadvuse-voimet-muuta-fuusilist-mateeriat seisab: „Mõtetel, soovidel, palvetel ja teistel teadvuse tahteavaldustel on otsene mõju meie füüsilisele materiaalsele maailmale ja inimteadvusel on väga suur roll kogu planeedil toimuva osas ja seda on võimalik ka teaduslikult tõestada.  

Armastavad mõtted, head soovid, palve ja tervenduse saatmine saavad tugevalt mõjutada objekti, millele need mõtted on suunatud. Eriti võimas mõju on suure hulga inimeste samasisulisel ja samaaegsel positiivsel  mõttel. Kui inimkond liituks teadvuse tasandil ühtseks ja üksmeelseks, oleks ta suuteline kiirelt muutma kogu maailma.“

*

Igaüks meist saab nii kodu luues kui puhastades, nii kokates kui pesu pestes muuta oma maailma. Praktika on endiselt tõe kriteerium, nagu väitis juba Karl Marx. Kui lõppenud-aegse reptiil-energia varjutatud mõju all kaasteelised väitsid, et talu kolimine mehekoju 300astasesse vahemerises meelsuses loodud vesiveskisse võtab mitmeid kuid, siis tegelikkuses sündis kvanthüpe.

3 päeva pakkisin talu.

7 tundi kolisime väga väikese seltskonnaga.

2 nädalat asetasin-sisustasin-kaunistasin.

Alles seejärel avasin arvuti ja nägin, et iga päev õpetab mõnid Alkeemia, Telegram või muu portaal olmlema nii, et ka energeetiliselt puhas saaks ning feng-shui poleks tüng-hui.

Mu helge luualennu lõppedes tööreisilt naases armas mees, kes tajus, mida naine teeb – ja lisas oma panuse. Nüüd veskikivi-lävepakk on ukse ees, uus köögikraan sai korda veed – ja imeliselt tulnud kolde sees on tuli hubane.

Lisaks sellele, et väga suur – 1000 ruutu ja 12 hektarit – kodu oli viimse vidinani paigas-puhas-kaunis, oli temast väge saades sündinud hulk muud ja määd hääd. Mu vanim tütar, kes kolimis-koduloomis-luudamist-nõidamist väga lähedalt südameüdini süvenedes jälgis ja panustas, sai kvant-kingituseks uue elu. Lõpetas töö päevakeskuses ja kaugüliõpingud ning koos sellega ka antidepressantide krõbistamise. Rajas oma ettevõtte Nainenaguorkester ning kvant-olmleb nüüd niites ja kopleid luues, koristades ja triikides, puid ladudes ja tegusalt mediteerides.

Vanim poeg mediteeris kvant-koduloome aegu siin, tulemuseks kunstirahva üleilmaline keskkond www.media.productions

Kütkestavalt kirgliku ja kiire valgustööKoja sünni kulminatsiooniks oli meie koera kutsikate sünd – ja kõigile viiele kodude tekkimine ilma, et neid üldse otsida oleks vaja olnud. Veel enam – kui soolaleiva-pikniku korraldasime, silmitses naine, kes meie täpilist ponipoissi sünnist saadik oli näinud, täiesti transformeerunud pilguga ja avastas, et see on ju tema väikese tütre hobuke.

Ponipoisi oma koju viinud pikniku eel küsisid sõbrad, mis on esimene mõte – mida kodu vajab.

Kamin isanda kabinetti. Ja see tuli – ääretult soodsalt, kaunim kui unistus, lisakütteks sõprade kvanditud korjandus.

Kuidas ma, lilleke, siia sain? On nüüd aeg meenutada. Luban järgijail lahkesti spikerdada.

*

Ringringring

Ma näen intuitiivse olmlemise võtit ringidena. Igaühel on loomisel oma meetod. Mina alustan energeetilise ringiga – kõnnin ja küsin hooldatavalt keskkonnalt, mida ta soovib ja millise vibratsiooni materialiseerimist me koos looma asume.

Enamasti ülehindan seda esimest ringi, arvan, et juba funkab ja sünkabki. Taipamine sünkrooni paluda tuleb reeglina siis, kui on tehtud 2 totakat tühikäiku – mine sinna, ei tea kuhu, too seda, ei tea, mida. Universaalset koosloomet tänades ja õnnistades tasub kõiki nähtamatuid abilisi meeltes pidada.

Inglid toetavad sinu päris-mina. Haldjad väestavad kohta. Esivanemad nii mina-juuri kui selles kohas enne elanuid. Tänajale ja õnnistajale tuleb universum appi. Ja siis õnnestub Koda-pidi kvandeldes järgida vaaremade soovitust: kui astud, siis anna, kui kõnnid, siis kanna!

Taotluse järel kõiksusele kuuletumine ja teadlik kohalolek viib võrratusse alalis-meditatsiooni, mis toob kaasa imelised lahendused – olgu töös ja hoos Hipiehitus OÜ või Haldjaolmlemine MTÜ :D Kordan ja rõhutan – ei mingit arvuti-nuhvli-näppimist ega ammugi mitte teleka-raadio-käppimist. Mõnele ilmselt sobib õiges vibe'is muusika – minu Kojahaldjad ega Inglid ei soovi seda ka.

1.Esemeline ring – nii kolides kui koristades viime asjad esmalt õigetesse ruumidesse, et nad saaksid seal harjuda – täiesti kindlalt on nii asjadel kui esemetel hing, mis peab ruumiga kohanema.

2.Mööbel järele – nii tube ümber tõstes kui kogu kodu ühest kohast teise kolides – läheb teise ringiga, vaibad-tekid-kardinad lähevad seni päikese ja tuule kätte laadima.

3.Tolmuimeja tuleb kolmanda ringi alustajana – seejärel rokib mopp ja laulab tolmulapp.

4.Asjade paika kvantimise juures on nähtamatu ilm kõige tuntavamalt abiline – usalda ja tee, nagu soovitatakse – selliste leidude ja lahendite peale ei tuleks sina ise.

5.Sool-viiruk-küünal on iga intuitiivse olmleja enesestmõistetavad kaaslased. Sool kogub negatiivse endasse – ja samas puhastab õhu kopsude ja naha rõõmuks. Viiruk ühtaegu nii lõhnastab kui väestab. Ja puhas elav tuli tulemuse vormistab.

6.Vaibad-tekid tulevad minu enamasti tuppa enne, kui soola kokku tõmban – tunne on selline.

7.Maalid-peeglid-talismanid asetuvad mul pea iga ruumide puhastuse ajal ümber – sest nii on õige ja hea kasvõi sellepärast, et sala-tolm ja seiskunud värgid-võrgud lähevad liikvele ning kogu õhustik saab värske ja uus.

Uue energia tänamine ja õnnistamine kaasneb eranditult iga ringringringiga – ta ise tuleb!

*

Maailmade loomine

Nii kolimine kui koristamine õpetab ideaali ja reaali teineteisele võimalikult lähedale loksutama. Kolimisel on kõigi feng–suutra-rahvatarkade maksimumprogramm kogu vana kraami maha jätmine, et kõik oleks faktiliselt ja füüsiliselt uus. Mis on samas harjutus algajatele – täpsemalt: kui kõik-kõik on uus, polegi õieti midagi praktiseerida. Paki lahti, paiguta, täna ja õnnista.

Realistlikum variant, et asine maailm tuleb kodust kodusse kaasa, annab seda tõsisema ülesande, mida mastaapsem on kolimine. Siis juhtub inimese kõigi 5 kehaga üks ja sama – mida võtta, mida jätta. Õhku keerutatud tolm trallab esmalt seal, kus kokku – seejärel seal, kus lahti pakid, tassid ja rassid.

Mina muide selle sooritusega põrusin. Esmalt sain kapitaalse köha – väljaütlemata asjad paukusid ööde kaupa ning päeval haukusin penidega võidu kummargil asendis, et taak välja läkastada. Kui juba laabus, siis Sahaara liivatolm tiheda kollase uduna meie kodusid kaunistama saabus...

Tulemus – suuresti tänu õpetlikule piiratud-vabaduse-viha-köhale – sai ikkagi kõik uus – nii 300aastane maja, maha jäänud 100aastane maja kui esemed-mustrid said tolmuataki abiga teadlikult süvapuhastatud.

Koristamisel on ideaal aine tiheduse kaupa kogu elamise ringringringitamine. Reaalne sooritus käib enamasti tubahaaval – nad ju ei lähe kõik viimseni kodust ära!

Samas ei taheta puhastades, et keegi segab. Lausa kurjaks läheme, kui keegi meie 5 keha klaarimisi pihustab ja tasalülitab.

Luudamine on nõidamine on kvantlooming.

Mummi kvant-luudamist vaadates lõpetas tütar teistele meeldise ei-kellegi-teostuse, unistustest üha kaugemal loksuva farsi – ja on õnnelik.

Poja globaal-meedia saamine – erinevate alade oskused contra reptiloid-orjastav projektimaastik, mis on eestlaste kogu ajaloo rängim alandamise-hirmutamise moodus – tasakaalustas 5 keha energiad. Lisaks ka nais- ja meesenergia.

Raha ja ratsmed, mis kuuluvad matcho-maailma, vajasid harmoniseerimiseks vaba tõusu versus teistele meeldimine. Senine võidukas Ajujaht, Sprayprinter, judo, vabavõitlus, purjekad, voltisage – akrobaatika hobuse seljas – said teiseks pooluseks Visheni Mindvalley, Püha Graali ordurüütlite valgustöö ja puhta armastuse.

*

Puhast armastust hobukoplisse jagama minnes ärge siiski leiba kaasa võtke – rüselus toidu pärast tuletab siis tükati liigagi teravalt meelde, kui oluline on kehakeel ja selgelt tajumine suurte sõdivate toitumisahelike vahel.

Kaasas olgu MINA OLEN – sellele oskavad hobud-kanaldajad müstiliselt vastata. Laup vastu hiid-hingelooma tugevat kaela koged, et iga hingetõmme on tõesti palve ja iga päev on püha päev.

Enesestmõistetav? Aga aegajalt vaja üha ja veel sõnastada - asjad on õhus ning kvanthüppest nii valgustatud äri ja teaduse kui pühaks palveks kujunenud intuitiivse olmlemise valdkonnas kõnelevad peaingel Michael ja Stella Shakti, Kryon ja Alexis Varnum, Mai-Agate ja püha Franciscus, Vishen Lakhiani ja Ingvar Villido...

Mina ka! Nii armas on jagad, kuidas olnud aegade tüütust kohustusest on saanud kestvalt õnnestav spirituaalne kogemine ja pidu sinus eneses.

Diana de Beauvais tuli koju

Altweski ajaraamat 57

Valitsejanna tähe all alanud uue kuu loomine sobib väga täpsete – ja pikaajaliste! - visioonide manifesteerimiseks. Plaanid pole uue ajastu tööriistad ega väljend – kujustamine, unistuste täitmine ja muinasmaa loomine hingetõmme-haaval on.

Thoripäeval saanud Saage rüütlimõisa Altweskil hobutallis ja söömaajal kokku Thor ja Ramses, Madonna ja Diana, Vega ja Shiva, Saara ja Ahmed ja mitmete teiste rahvaste väärikad esindajad. Rahvad tulnud küll Pärsiast küll Prantsus-Shetlandi-Suurvene-Juuda-Valgevene-Norra-Ukraina-Siiamimaalt. Ja jumalad vaadanud, et see nõnda hea saanud, et kalamehed jõuluaegsel paisjärvel otsekui vee peal kõndivat näinud.
Boris ja Liina Lasna tallist tõid kogu perega Diana de Beauvais' - Percheron Dudule de Beauvaid + ER Neti - koju.
Renee, Raili, Aleksandri, Thori ja Ramsese saabumisest sai kogu meie koduõu ja köök ja põu eriliselt ja jäädavalt helehõbesäravaks - harmooniline ja stabiilne, leebe ja võimas ardennipreili muudab kogu ümbruse uues energias kuldseks, helgeks ja kergeks.

Kui kõik teised - hobud-koerad-mehed - toetuvad minu peale ja hingavad mind kasvõi tagurpidi vaakumisse, siis väike pärslanna Diana astus autost väljudes sirgelt minu juurde, vaatas leebelt läbi mu südame - ja ütles lausa kuuldavalt: toetu mu peale, mina olen su rahu ja tasakaal. Ta on sama teadlik ja kuninglik teenijatar nagu Mann oma Shivaga - ja see ütleb palju :)

Indigosinise siilikesega ühes hingates vabanesin 7 hingetõmbega huvitavast 3aastasest siltidepaketist-sõnadetaagast-solvanguteseeriast-klatšikosest – igasugused tuuletallajad-ei-oska-raha-teha-vot-olid-mehel-kallid riided-korterid-autod ja naisi loogu ja nüüd...-mida-sinusugune-perest-teab-ainult-sigid-toodad-milleks-sulle-hobused... kogu see sitt, mida olin ligi kolm aastat endasse käsnana imenud, selle kätte nõrgaks-haigeks-kortsu läinud, lendas hingepeidikutest välja, voolas maha ja pihustus põrmuks. Järgmisel hetkel hakkas lund sadama. Shalom.
Need, kellest selle ilusa pööriloo alguses juttu, on muidu liigi poolest inimesed, hobud-ponid ja koerad-kassid. Ei paabelit miskit - tänulik üksteise mõistmine ja ühes hingamine siin rahvaste ja rahvuste tõmbsoonel.

Razumovite perepoeg Renee, kes Pärsia hobuseid maale tooma hakkas ja sellele soonele suundubki, on mu noor koolivend Pärnu Ülejõelt ning täna Maaülikooli üliõpilasesinduse juht.
Meil sõlmus Diana papaga diil juba enne sulni siilikese sündi - seega on perelisa väga oodatud, planeeritud ning aastatuhandeid ette ja taha armastatud. On märgiline, et lõppeval aastal tuli mu ellu kaks pärslannat – tõmmu Diana ja lumivalge 3 täpiga Rabinessa KassaMissa.
Hobusekasvataja jaoks on varsa üleandmine tema uuele perele nagu esietendus või raamatuesitlus kirjanikule. Seilasime, teame - mõlematpidi valmis-tunnet... Õnnitlen, tänan ja naeratan!

Imeline aas...

Sel künkal algas imeline aas,

näis vastu taevasina sünk ja paljas,

kuid hiirekõrvus rohi oli maas

nii imevärske ja nii imehaljas.

Sel künkal algas imeline aas.

Me tundsime, kuis puude süda lõi

ja kuulsime, kuis mullast võrsus rohi.

Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või!

Ja rohi sosistas: ei tohi!

Me tundsime, kuis puude süda lõi.

Kas tõesti nüüd saab tõde muinasloost,

et sellest laanest tagasi ei tulda?

Me läksime ja oksad läksid koos -

ja värskes õhus lõhnas sooja mulda.

Kas tõesti nüüd saab tõde muinasloost?

Ehk küll me ümber kivist linn on taas,

me kõnnime kui kõnniks me legendis.

Nüüd õites on me imeline aas

ja kõik ta õied õitsevad meis endis -

ehk küll me ümber kivist linn on taas.

*

The wander-valley

The wander-valley starts up-on the hills -

so nacked under sky, reflects that meadow,

but newborn virgin grass there secretly

it's fresh and sacred spirit opens to us.

The wander-valley starts up-on the hills.

We resonated heart-beats of the trees

and listen to the holy grass's breathing.

The trees were shouting quietly: please don't!

And holy grass us whispered: you mustn't!

We resonated heart-beats of the trees.

Oh let the ancient fairytale come true -

let's stay forever in those magic forests!

Let branches always safely follow you

and air's fullfilled with smell of Pacha Mama.

Oh let the ancient fairytale come true.

Despite the stone-cold city around us

we're flowing as we used to flow in legends.

Our wonder-valley's carrying billion stars

and all of them are blooming in our spirits.

Despite the stone-cold city around us.

*

Mäh-vä? Kirjutasin Urbide ballaadile jõuluõhtu järel nii inglise kui venekeelsed sõnad.

Kuna Tarmo Urb saatis mulle just venekeelsete sõnade valmides jõulutervituseks oma flöödiminiatuuri Ave Maria teemadel, ütsin, et pusisin pool päeva tema loo ümber – näitasin nii inglise kui venekeelset versi – ja tema vastu: see on parem kui jõul! :D :D :D

2019 kokkuvõte

Meie pööriaeg tormis ja mudas, nohus ja luuvalus meenutab Titanicu lugu - inglikooride ja keelpillide saatel... teadagi mis. Kuna meie hoiame ühte, pühakojas ühinevad Thea ja Urve õpilased, Pärt Uusberg laulab lisaks dirigeerimisele Maarja Magdaleena kirikus poistega samas reas, siis MEIE JÄÄME! Parimat võimalikku valguse püha ja kevadele vastu sumpamist - kasvõi käsikaudu 

Vaadates Rapla kirikus noorte kontserdil ühendkooris üht heledat tüdrukunägu – mu noorim tütar – mõtlesin tänuliku üllatusega, kui palju head on sündinud sel aastal.

Pesamuna tuli Altweskile elama, ühines We Dance, Thea Paluoja ja Riinimandaga.

Me ise kolisime pärast paari aastat kahe koha vahel rebestumist Altweskile elama.

Sel aastal sündis siin jüripäeval teine pesakond Chicki kutsikaid, kellest kõigist said ühe suure ingeri pere erinevate harude tervenduskoerad.

13.juulil kell 11.11 õhtul oli minu senise elu tähetund – sündis täkkvarss Vega Altaya Universe täiskuu ja Vega all Altweski angervaksavälul. Kaunis ja arukas, helge ja täiuslik. Tema kasvukaaslane Diana de Beauvais sündis Ridalepas Lasna tallis kuu varem samuti täiskuu all.

Juuli alguses tulid Vigala jõe teisel kaldal ilmale siiami-võsu Ahmed ja präsia präijanna Rabinessa-KassaMissa.

Seega oleme pärsia vaimsuse renessansiks täiega valmis – seda enam, et mu laste vanaisa vanaema oli pärsia päritolu.

Inimkonna Loo üle on olnud sügavalt õigust ja võimalust, aega ja põhjust mõelda nii 300aastases vesiveskis elades ja tema 3keelset albumit luues, kalmistul töötades – seal kontserte korraldades ja raamatut Contra Mortem kirjutades kui John Bogomili Püha Graali tõlkides.

Lõime pojaga nii selle kui Hando Kruuvi eluraamatu ja teiste tähtteoste väljaandmiseks Light Foundationi ning planeedi päästmiseks, puude istutamiseks ja ookeani puhastamiseks koos 12 rüütliga You The Tree.

Poeg asus taas oma rajatud Sprayprinterit juhtima, vanim tütar asutas oma teenusebrändi, keskmine tütar, Jõgeva muusikaõpetaja, sukeldus võitluskunstidesse ja kavatseb maailmameistriks saada.

Ma ise olen Altweski hoonest ja maadest loonud Kodu. Stiilse ja hubase elamise inimestele ja loomrahvastele.

Oleme tänulikud muinsuskaitseametile, kes tuli kanali-vundamendi-põrandaaluste avariitöödega meile appi.

Altweski peremees sai Toomapäeval 50aastaseks – vaatasime sel puhul Toompere-lavastatud „Võrku“, vedasime teeaukudesse killustikke ning pakke küttepuudeks.

Lisaks 70aastasele Juulale, stiilsele traktorile, saabub meile ka tõsine – samas elegantne – töömees, kastiga vana kooli farmer Taro. Ja maailm toimub.

Parimate kaaslastega. Õigel ajal ja õiges kohas tegemas õigeid asju. Tuleb vaid universumiga sünkroonis vastu võtta täpselt need energiad, arenemise ajastus ja edenemise tempo, mis meile sobib, õnnestumiste jada ja meile määratud hea ja vajaliku voo kaasa toob.

Alati tuleb see, mida vajame, mitte see, mida ummispäi tahame ;)

Tänan ja õnnistan.

Kirbuotsijate listeriik

Kirbuotsijate listeriik ehk s..t jõuluvana kingikotis

Kati S.V. Murutar

Meie „riik“ on nagu peremeheta ketikoer. Kui peni tea, mida teha, istub ta maha ja hakkab olematut kirpu otsima. Reformib apteeke ja kehtestab automakse. Teadmatus ja oskamatus – ta ei oska mitte midagi, milleks koera tegelikult toidul peetakse! - tekitab kutsul kui hundikarja kammertooniga olendil siis, kui peremeest pole. Või too on loll, ebaeetiline ja-või haige. Meie rahvas on nii haige, et ei teagi, et ta on parlamendi ja valitsuse ja seeläbi kogu ametnikerduse peremees.

Jäljeajamise-valvamise-teenistumise asemel olematut kirpu otsiv koer võib otssa saada – nälja, stressi ja targema pealikuga huntide-rebaste-šaakalite läbi.

Aga keegi oli veel, kes pani kaks vaest peni ühe keti otsa.

Ja nad jäävad sinna seni, kuni üks saab otsa. Selline laul.

Võimalik, et selles perversses potis hulbivad tõelised rahvajuhid. Kuna supipaja ühes nurgas praadi vaaritada ei saa – nurkagi pole! - on katlas kroolijad ära raisatud. Krõlovi valmi luige-haugi-vähi LHV ainus sikutamise siht on praegu suure pildi loomise, terviku tagamise ja rahvuskehandi ühendamise-väestamise asemel oma pee päästmine.

Abinõust on saanud eesmärk, valitsus ja parlament 24/7 põhikohaga ametis võimu säilitamise ja toolil püsimisega. Kirbuotsimine – see on venekeeli IBD, imitatsija burnoi dejateljnosti – töö käib, töö käib...

Läheb vend Vitjuk-Veterok mõne Helmega vestlema – ja üldsus-ullike saab ebaeetiliselt harimatult meedialt paljudeks päevadeks kondi hambu. Mida järame – keegi ei tea. Näritud kont!? Närimata kont!? Stressis-kadedad-hirmunud hingeksed mõtlevad: Sõnajalad on kindlasti krdi rikkad, maksavad Helmetele, rsk, ma-vaene jään veel vaesemaks...

Tegelikult on tuuleenergiasse panustanud uskumatult isetud Don Quijoted. Cervantese oma võitles tuuleveskitega – tänased võitlevad tuulikute eest. Investeerivad ja leiutavad, ehitavad ja püstitavad, riskivad ja ronivad. Igas mõttes.

Kirpu otsival kehandil on kena kadestada. Mida või keda? Arendamise asemel aastaid anaali.

Finantsiliselt ja faktiliselt, eneseteostuslikult ja energeetiliselt. Peata pööblile jääb sellest pime kahjurõõm. Sõna otseses mõttes pime.

Piisab ülejõe-naabril meie peale tõsiselt pahaseks saada, rubilnikut raksata – ja ja täieline eesti on täieliselt kotis.

Ohtlikult ammu pole kuulnud suure pildi sõnu – energeetiline julgeolek ja iseseisvus.

Millal ometi hakatakse hülgemölast üle möirgama: jutuks on meie energeetiline julgeolek ja iseseisvus!?!?!? Privet, gorod Narva - eta žizn, eta karma... Koolinooredki tuleks kohustuslikus korras vaatama viia, kuis suure naabri paha tuju puhul piisab ühest rubilniku liigutusest ja määgiv listeriik on pime. Infomüras kümblev mass on unustanud, milleks on taastuv energia, milles seisneb tegeliku oma riigi juhtimine. Koolikiusamise laadne meedia ei märka sedagi, et ta ise ka töötab... elektriga... Siin aitab ainult puhta lehe poliitika. Aga seda kardetakse. Sest kostümeeritud pintsak-broilerid ei oska mitte midagi. Null ja mull.

Eestile kuluks suure pildi ja tähtsusjärjekordade taastamiseks ära, et Narva jõe taga rubilnik maha tõmmataks. Vaikuses-pimeduses on hea järele mõelda, misse-kesse-kusse. Ämber, labidas, tikud... Praegu on siinne „riigijuhtimine“ nagu reklaamipauside jada ilma filmi eneseta. Fragmentaarne kirbuotsimine, aga tegelikku riiki, mis vastutustundeliselt tervikpilti hõlmaks, pole olemas - režissöör läks vaesuse ümber jagamise rallil kaduma.

Tuli-vesi-õhk-maa ehk päikese, hüdro ja tuuleenergia otsustavad meie tuleviku, kui fossiilne maavara otsa saab ning töötud kaevurid maa alt välja ronivad. Kuhu? Nad peaksid koos koletisliku ametnike-limamassi ümber õppima näiteks päikesepaneele, hüdroturbiine ja tuulikuid tootvate omamaiste tehaste töölisteks.

Tööstuse asemel laseb kirbuotsijate listeriik õhku igasuguseid ettevõtluse ilmingud. Kellelegi kusagil on kasulik, et katk võttis seakasvatuse ja bakteri-farss isamaise perefirma kalatööstuse. Tööta jääb rohkem peretoitjaid kui läheks uue, elusa ja tegusa riigikogu ja valitsuse moodustamiseks.

Taskupiljardisse eksinud listeriik ei häiru pisiasjast, et ka haritud ja teadlikud kodanikud ei jõua järge hoida, kesse-misse minister. Õhukeses riigis pole sel tähtsust. Igaüks nohiseb ümber oma naba – ent seda on tasapisi biorelvaks muundunud toit taband. Ei pruugi kõigi pakendite peale kirjutatud tähenumbri-krüptikat lugeda, et kogeda – oma särk on kõige ligedam. Nisu ja piimaga, rafineeritud suhkru, libašokolaadi ja keemiaga glasuuritud puuviljadega mürgitatud. Mõne aastaga on toiduga juhtunud salajane, aga see-eest kiire katastroof – üks suur pannkook – ja puhitunud sooled on kolm päeva sõlmes nagu kohe plahvatav keemiavabrik.

Ka see, kes seni kõike sõi ja seedis, saab nüüd ühe saiakesega spasmid, makaronidest maokatarri ja mumifitseerunud piimast psühhoosi. Päriselt ka. Rahvas rasvub, ajud on välja lülitatud – tegeliku rahvusriigi tegelike teemade asemel valatakse säilitusainetega peitsitud-untsitud ajukäärude vahele veel ja veel massimeediat.

Kui riik ei toimi ja inimeste peades kesks kirbuotsimise infomüra enam miskit ei toimu, tarbime seriaale.

Kniks ja kraaps Kassikulla Algusele-Ergole - #Pind oli 1001kihiline pärl. Miski polnud nii, nagu tundus – poliit-äritõbraste õnnetud võsud, elujõuetu-abitu põlvkon, nutisõltuvus ja influentserluse influentsa – tore, seilasime-teame! Ent finaalis selgus, et midagi ei olnud. Poiiss, kelle ema oli tõsielukatelt pöördumatult haiget saanud, tegi produtsentidele nende enda relvadega ära. Onu mõisas olematu raha ja ratsmetega kogu sellele pseudo-para-psühhoterrorile vesi peale. Kusjuures tõsielukad neelavad ka päriselt enda tegijad alla. Neil tekib sültuvus, vaimuhäired ja päriseluvõimetus.

Kui üks telepereema oma rabedahingelist kaasat järjekordses riigis asendus-elus ei tuulita, siis perepea taas ja taas depreka ja arbosööstud saab. Saatanlik sõltuvus, mis pole enam mäng.

Mäng iseenesest on ju ilus. Nii poliitikas ja riigijuhtimises kui ettevõtluses ja loovuses peab olema mängulisust ja kirglikku õhinat. Elus asi on kõige parem asi. Kehtib kooselu ja perevõlu kohta ka. Õlg õla kõrval teleka ees krõpsude näkku ja makku lükkamine pole abiELU, vaid ABIelu.

Mida ürtsitatakse pseudoprobleemide, sihitu viha ja libarõõmudega õnne asemel.

Nagu riigil, nii ka perel ja inimesel peab olema suur pilt, unistused ja elujõuline arengutarve. Loodus tühja kohta ei talu – reptiilne-must ajupesu tuleb asemele. Sageduse tõus lootusetut vegeteerimist ei aktstepteeri – biomass koristatakse ära.

Mida teha? Mängida! Mängigem siin listeriigis võimalikult tihti seda mängu, et võtame luubi alla iseenda: kes olen, kuhu kulgen? - oma pere – kas kõigi anded-eeldused on edenemises? - ja oma koha suurel pildil.

Püsigem sadulas, kuni sünnib ime või revolutsioon ning rahvuskehandi väljenduseks saab kutsutud-seatud ja töökorras eluloom.

Meie listeriik hakkab lähiajal kinni maksma rahvusriigi huvides enamvähem elu hinnaga tegutsenud ettevõtjatele tekitatud kahjusid, feil baltiku ehitamata jäämist, pereettevõtete sihilikku pankrotti ajamist - optimist ütleb: seejuures enam 200 tuhandet sitta raiuvat ametnikku me palgal pidada ei saa - ups ja sorry. Pessimist ütleb - nad ei oska mitte midagi peale direktiividega onamise, kohvimasina nupu ja kiirtoidu pakendi haldamise - "tööta" jäädes on riigimajas ohtlikupoolne paanikajaanika. Realist ütleb - tööle tuleb saata raisad. Kalatööstusse ja kaevandusse, plastiku granuleerijateks ja kanakitkujateks. Äkki tänu lähenevale kriisi põhjale toob uus aasta tegeliku riigi? Ehk et - eesti on surnud, elagu Eesti!