Altweski
ajaraamat 58
Karget-kirgast
Kolme Kuninga päeva!
Kuused
välja. Ise ka võimalikult palju toast välja. Usk-lootus-armastus
südamesse - küllus kotta ja tervis tuppa! ;)
Teadmisest
on saanud tegelikkus. Kõik ON teistmoodi. Erisused ei ühildu, vaid
kaugenevad. Sõnu tõlgendatakse 50 halli varjundis - enamasti ei
mõisteta.
Omad
ühinevad tervikuks - teistel on omaomadega tervik - mujal.
Parim
võimalik lahendus
Milline
nädal!
Täitsime
noortega koolivaheaja vaheldumisi Altweskil ja Valgus, kinos ja
tallis, paadis ja Youtube'is "Robinsoni rahu" kirjutades ja
kujustades, puhates ja mängides.
Impulss
tuli aasta eest Altweski isandalt, ühiskonnast eemaldumise ja enese
säilitamise võimalikkusest oleme pikalt vestelnud Tommi ja Erki,
Joonase ja Marguse - eriti aga Marje ja Terje, Richardi ja
Sigridiga.
Loo
autorid on lisaks mulle ja noortele Jaana ja Margareta, lavastas ning
tujud-tunded-juhused ühendas Liina Meta Kuuskman.
Veebruaris
koguneme MINA OLEN rahvaga muinasjutte vestma ja vastlapäeval
paatidega ümber Robinsoni saare sõudma - päriselt!
Märtsis
loome pärimuslik-müstilise Loo ussikuningriigist.
Tänan ja
õnnistan!
Monteerime salve saanud materjali ja näitame ette
ükspäev teisehomme, kui võimalik, siis eile
;)
:D
Uusaastaööl
võtsime 2020. vastu mu isandaga kahekesi veskisillal tähistaeva,
noorkuu ja kauge virmalistelaadse tulevärgi saatel.
Järgmisel
öösel lõi välivalgus selleks välja, et Madre näeks hommikul
kell 5 koeri õue lastes tähistaevast ja meteoriiti!!!
Tehniliselt
võttes läks läve ees kõlkuv latern lühisesse – mis oli
ülesanne peremehele, kes on viimastel nädalatel endale järjest
ülesandeid võtnud – autod-traktor-kanalka-jne – ja need kõik
mängeldes lahendanud.
Seda
ülesannete jada lahendades leidis onu Bob – Loore tiitel – ka
mulle plaani – lastejutud. Linti ja müüki. Hääl selline noh.
Jah. Mu kallimal on õigus. Nagu alati.
*
Kui
"Robinsoni rahu" näitemängu ühisloomise ajal pööras
ilm maruks, tuli MINA OLEN rahvaga kinno minna ja Webberi "Kasse"
vaadata. Minul keeras see nostalgia ja eluloo vood samuti maruks ära.
Olen seda ülivõimsat Lugu Londonis näinud - ise seejuures
Russell's hotellis elades. Ja Pärnu teatri balletistuudios tegi Inna
Sulg need kassid pedas oma diplomitööks - juhendajaks Mait Agu,
rahu talle! Aasta oli siis 1984 - nagu ka pühapäeval valmis saava
"Robinsoni rahu" alguses... Olid ajad... On ajad. Ja
tulevad ajad. Isevärki pildirida Koidula pargis on tehtud Inna
sünnipäeval 5 aastat tagasi. Ja üldse - tantsida tahaks!!!!!!!
Üliüliülivõimas
film - Londonis kohapeal nähtuga võrdväärne elamus - Russelsi
lõhn lausa alateadvuses - ja 1001 uut kihti vahepeal tekkinud...
Millest mina aga üle ei saanud ja mida kusagil öelda ei või -
Grizabella. Tunnusmeloodia. Hääbunud luksus-prostituut-kass. A la
Traviata. Ja nüüd siis keset britte, ülisehvet ansamblit ja
Londonit... neeger. Ma tean, et nii ei tohi öelda. Nagu ei tohi ka
öelda, et ristiusku ei ole olemas. Aga ma olen üha veendunum, et ei
ole.
Eriti
madalalaubaline, kimeda hääle ja õudse tatise suuga
gorillagrizabella. Kui Pärnu teatris seda lugu tegime, arutlesime
Mait Agu, Aita Indriksoni ja Inna Sulega pikalt eliit-kurtisaani
aristokraatlik-kurblikku olemust. Ja siis äkki kingkong, kelle
tragöödia jääb mõistatuseks - mis viga - banaan sai otsa? Uude
ellu sõitmine – taevasseminek - on nagu apelsini järele ronimine.
Täitsa pekis. Jäime Robertiga eriarvamusele, miks möödunud
nädalal esilinastunud filmi publikumenu ei tulnud - mina arvasin, et
nigga-mama keset elegantset ansamblit ehmatas ära - Bob arvas, et
Elliott-Webber kokku on liiga elitaarne, biomass ei jaga biiti ja
hoiab eemale - äkki tekib mõni mõte veel... Mul küll tekkis.
Hõissa. Kusjuures ma pole rassist - meie uganda sõpru-kolleege
austan-armastan südamest. Lihtsalt... järgmiseks Scherlock Holmsina
peagi mõnd nigeerlast näha - mis KINDLALT tuleb... ee... palun uut
head ilma nii, et vana maailma hõrk essents alles jääks. Ratsutav
ja suusatav afro on sama sõge pilt kui tema aladel temaga võistlev
europiid, nii et...
Maailm
on tükkis põleva Austraalia, Eestis saetavate hiite-väärispuudega
pehmelt öeldes kannis. Ja ikka hõissa.
evst
taipak
Diana
de Beauvais' õueminek ning päev-päevalt tasapisi karjaga sidumine
õpetas märkama ja vastu võtma, jagama ja paljundama puhta
armastuse väge.
Morn Marusja ei lubanud tütarlast alguses karja
- sõbratar Shiva jäi uustulnukaga. Kimbatuses kuninganna Taya ei
lasknud poega tibiga mängima, eemalt tohtis vaadata
:D
Koppel
jagunes kaheks - järgnes päev- ja sammhaaval lähenemine.
Rohkem
kui kunagi varem meie 10aastase koostee jooksul vajas poni-Mann
tunnustust ja austust. Enam kui eales meie 9aastase ühise rännaku
ajal toetus Taya hingeliselt ja emotsionaalselt mu peale.
Tungivamalt kui iial meie 8aastase kooslemise vältel nõudis memmeke
Marusja hellust ja ligiolekut.
Uustulnukas käivitas karjas
hierarhia kontrollimise ja ümber jagamise - kui temas on nii palju
puhast armastust ja harmoonilist rahu nagu väikeses Dianas, näed
jagelustes ja hammaste
laksutamistes eelkõige seda, et mõistmist-toetust-hoidmist vajavad
vanad olijad. Mida vanemad, seda enam.
Minu lugupidamine,
hoburahvas!
Ning kummardus suurele sünkroonile, mis päeva
jooksul mitu korda Brigita just sel hetkel õue saatis, kui ma üksi
2-3 kohas korraga pidin olema - ja mummil tütart pliidi ääres näha
lasi - ma enne vist polnudki näinud - päriselt ka!
:D
Mida
Rio de Janeirot ja Jeesukest? Selle suurräti haaras tütar endale
pähe, kui mummit assisteerima kalpsas. Tõsieluka võtete ajal
soetatud. Paljajalu Rio südalinnast sinna üles joostes. Küll
vahepeal on joostud ja kasvatud - sinna üles...
Meie muinasmaal
on elu kingituste sülem ja Lugude jada, kus iga hingetõmme on palve
ja iga päev on Püha päev. Nii, nagu külaline näitab meile meie
kodu värske pilguga, näeme ka vanu olijaid koos uustulnukaga uuest
aspektist - Diana aspekt on Armastus.
OLETAME,
et teame ennast. ARVAME, et tunneme lähikondseid.
Viimastel
päevadel selgub, et oleme koos ja tänu lähedastele -
mis-iganes-rahvaste seast - palju
enamat - imelised ajad!!!
Uuel
aastal teeme-müüme-sööme sõnu täiesti uuel, arukal, haavamatul
sagedusel - olge hoitud, meie aja Maarja Magdaleenad, Evitad ja
Xenad
Me
ei saa muuta seda, et nii meie kui meie pühendumiste kohta öeldakse
sõnu. Sõna kui energia pesastub mõnes meie kehaosas ning haav
valutab. Rändame sõnaväega kohtuma, teeme ta ümber ning läheme
uude aastasse oskusega transformeerida võõras energia edaspidi KOHE
meile soodsasse ja sobivasse sagedusse, ennast tema kaasas kandmise,
kannatamise ja lekkimisega piinamata. Sina mängled sõnaväe
kõrgemasse sagedusse, vabaned ja tervened. Mida sujuvamalt misiganes
sõna transformeerimisega toime tuled, seda vähem ja vähem ja vähem
salvajaid-sildistajaid ligi tõmbad. Palju õnne! Nii kalendri-,
peatse looma- kui 21. märtsi astroloogilise aasta alguse puhul - hea
uue aasta alustamisega hilineda ei saa ;) * We can not change the
fact that the words are told about - and against - us and our
dedications. The word as energy makes it's nest into some part of our
body. The wound is painful. Let's make journey to visit the power of
the word, remake it and welcome the new year with new skill of
transforming the strange energy immediately, instantly into the
frequency, suitable and friendly for us. From now on we don't torture
ourselves by carrying the hard words with us and leaking, loosing our
energy. You play with the words, rising their frequency - you heel
and free yourself. The more fluent is your skill to transform any
harsh word, the less and less and less bites and labels you get.
Congratulations! You cann't be late - the year of the Rat - and also
astrological new year on the 21th of March are perfect time for new
beginnings!
Sammuke
korraga me saame kindlamaks, me saame selgemaks - head lapsed, need
kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm - uustulnukas Diana pole
Altweskil kordagi haiget saanud! - autasuks karja filigraanse
kokkunokitsemise eest sain silmsideme Hiirekunniga ning täiesti
töökorras ja elurõõmsa vihmaussi
:)
:D
;) Tuleb
senise elu parim aasta. Vivat!
2020.
aasta esimene päev tõi ülisügava lugupidamise hobusearetajate
suhtes - milline rahu ja tasakaal on programmeeritud
percheronidesse-ardennidesse... Imeline! Ning Altweski tulevase
labürindi tõi kevadlõhnaline 1. jaanuar - Ussikuningriigis peitis
teine end seni putkedes - kevadel vaid vormistamise küsimus. Vormsi
ennu, papa Vooglaiu ja veel mõne kaasteelise juures kogetud - nüüd
saab Saage Saarariiki ka oma labürint. Aukartusest Elu ees ja
aupaklikkusest rästikute ees laetud. Ja maailm toimub. Tänan ja
õnnistan.
*
*
Imeline
laas...
Sel
künkal algas imeline laas,
näis
vastu taevasina sünk ja paljas,
kuid
hiirekõrvus rohi oli maas
nii
imevärske ja nii imehaljas.
Sel
künkal algas imeline aas.
Me
tundsime, kuis puude süda lõi
ja
kuulsime, kuis mullast võrsus rohi.
Puud
hüüdsid hääletult: ei või, ei või!
Ja
rohi sosistas: ei tohi!
Me
tundsime, kuis puude süda lõi.
Kas
tõesti nüüd saab tõde muinasloost,
et
sellest laanest tagasi ei tulda?
Me
läksime ja oksad läksid koos -
ja
värskes õhus lõhnas sooja mulda.
Kas
tõesti nüüd saab tõde muinasloost?
Ehk
küll me ümber kivist linn on taas,
me
kõnnime kui kõnniks me legendis.
Nüüd
õites on me imeline aas
ja
kõik ta õied õitsevad meis endis -
ehk
küll me ümber kivist linn on taas.
*
The
wander-valley
The
wander-valley starts up-on the hills -
so
nacked under sky, reflects that meadow,
but
newborn virgin grass there secretly
it's
fresh and sacred spirit opens to us.
The
wander-valley starts up-on the hills.
We
resonated heart-beats of the trees
and
listen to the holy grass's breathing.
The
trees were shouting quietly: please don't!
And
holy grass us whispered: you mustn't!
We
resonated heart-beats of the trees.
Oh
let the ancient fairytale come true -
let's
stay forever in those magic forests!
Let
branches always safely follow you
and
air's fullfilled with smell of Pacha Mama.
Oh
let the ancient fairytale come true.
Despite
the stone-cold city around us
we're
flowing as we used to flow in legends.
Our
wonder-valley's carrying billion stars
and
all of them are blooming in our spirits.
Despite
the stone-cold city around us.
*
Mäh-vä? Kirjutasin
Urbide ballaadile jõuluõhtu järel nii inglise kui venekeelsed
sõnad.
Kuna Tarmo Urb
saatis mulle just venekeelsete sõnade valmides jõulutervituseks oma
flöödiminiatuuri Ave Maria teemadel, ütsin, et pusisin pool päeva
tema loo ümber – näitasin nii inglise kui venekeelset versi –
ja tema vastu: see on parem kui jõul! Häid õigeusu jõule täna ja
homme igal juhul :D :D :D