Vanaisade teenimine Altweski potilillede heaks teeb teenija enese heaks

Rääkinud üks lapsevanem, et lapsuke viidud koolikiusamise eest teise kooli, kurtnud mamma nüüd taas – omaette ja vaikne teine sealgi. Kas ehk võtaksime oma kaitse alla...

Vastanud Saage Saara: meie Diana hoiab samuti targu omaette – päriselt suhtleb-mängib ainult minu ja Chickiga – õnneks tuleb peagi Matilda, kes on olemuselt temaga sarnane – neist, töökatest ja truudest tüdrukutest saavad sõbrannad.

Jätsin lapsevanemale targu mainimata, mis rahvastega tegemist.

Vahet pole. Olgu jutuks inimeselaps, percheronivarss või mustavalgekirju vasikas – me oleme üks ja ühenduses, kõik on kõigi ja kõigega seotud ja võrdne. Nii heas kui halvas. Peegel ja suurendusklaas.

Tänan Altweski majavaimu ja kohahaldjaid igale palvele üsna kohe vastamast: kus on blokeeringud, mis salavassingud mida-keda torpedeerivad, mismoodi majapidamislikud-elukorralduslikud jebundrad lahendada – ja rüütlimõisa iga pisiasi viljateradest-hiirtest luikede-munakivideni räägib, mida värki mürame.

Tänan Karekat ühe hommikuse mõtiskluse eest – lisaks asjade juurtšakralisele olemusele hirmude-valede-labürindis meenutas see 7 aastat õpitud tarkusi Ruperti jälgedes: kivi, anna jõudu...

Mitu korrust allpool võib rööpassesõidetud muistis-munakiviplatsi all lõhutud ja lühistunud kaabli kaevamisest jäänud kraavi peale kivide ladumisest mitutsorti märterissimuse kokku kruttida. Vaene mina – mu lapsed-loomad pidid vandaalitsemise tõttu surma saama – ja siin ma nüüd kive kannan, puurihamster kahjurõõmsalt pealt vaatab... Meie korrusel töötatakse ja teenitakse tänu ja naudinguga. Me teame, kui pikk teekond eluhaaval on potilille-energiast siiani tulla. Me naudime värskes õhus liikumist ja loomist – hobud-koerad seltsiks, päike ja luiged, miljon muhedat mõtet ja ootamatult ilusad ideed.

Kohtlesin eranditult iga koduõue laste- ja hobustevahelisse nurka seatud kivi isikliku sügava tänu ja armastusega Vanaisade vastu. Tänasin tule-õhu-vee-maa halastavat väge, et keegi surma ei saanud ja miski päris põlema ei läinud, kui rööparallipõhine lühis tekkis. Meenusid „Täisringi“ etendused, Kareka ja Evaldi, Erik Nielese ja Lysicyaga koos telkide ehitamised. Tennoga koos teenimised... Oh-ma-nii-väga-tänan!!!!!!!

Oli armas kivirituaal hobuste ja koerte osalusel – kevadel veel 4x12 või tiba rohkem meetrit üles võtta ja tagasi panna – siis juba hobuste, mitte masinate jõul.

Iga kiviga sain jaole mõnele varjamisele või vassimisele – tänu sellele need enam meid ei ohusta.

Autasuks tuli kahepoolsete kahekorruseliste ustega western-stiilis talli idee.

Selliseid, nagu väimehega Toll Siia-Sinna Soonele ehitasime, on mitu tükki järele tehtud.

Eestpoolt trenniplatsi ja tagant Südamesalu poole avanevad uksed välistavad ümber talli trampimise. Suvel saab ühe või mõlemad uksed vastu bokside vaheseinu lahti nööpida ja on õhuline varjualune – väiketraktoriga saab sirgelt läbi boksi kütta – käru on nõlva all – sahmaki ja nägemist – ja ukse ülemine osa on eemaldatav – hobune näeb ja hobust nähakse, kui ilm lubab.

Selle arhitektuurilise lahenduse autorid on Altweski koha-olendid. Tänan ja õnnistan!