Sunday, January 5, 2020

2020. saamine meie Kodus


Altweski ajaraamat 58
Karget-kirgast Kolme Kuninga päeva!
Kuused välja. Ise ka võimalikult palju toast välja. Usk-lootus-armastus südamesse - küllus kotta ja tervis tuppa! ;)
Teadmisest on saanud tegelikkus. Kõik ON teistmoodi. Erisused ei ühildu, vaid kaugenevad. Sõnu tõlgendatakse 50 halli varjundis - enamasti ei mõisteta.
Omad ühinevad tervikuks - teistel on omaomadega tervik - mujal.
Parim võimalik lahendus 
Milline nädal!
Täitsime noortega koolivaheaja vaheldumisi Altweskil ja Valgus, kinos ja tallis, paadis ja Youtube'is "Robinsoni rahu" kirjutades ja kujustades, puhates ja mängides.
Impulss tuli aasta eest Altweski isandalt, ühiskonnast eemaldumise ja enese säilitamise võimalikkusest oleme pikalt vestelnud Tommi ja Erki, Joonase ja Marguse - eriti aga Marje ja Terje, Richardi ja Sigridiga.
Loo autorid on lisaks mulle ja noortele Jaana ja Margareta, lavastas ning tujud-tunded-juhused ühendas Liina Meta Kuuskman.
Veebruaris koguneme MINA OLEN rahvaga muinasjutte vestma ja vastlapäeval paatidega ümber Robinsoni saare sõudma - päriselt!
Märtsis loome pärimuslik-müstilise Loo ussikuningriigist.
Tänan ja õnnistan!
Monteerime salve saanud materjali ja näitame ette ükspäev teisehomme, kui võimalik, siis eile ;) :D 
Uusaastaööl võtsime 2020. vastu mu isandaga kahekesi veskisillal tähistaeva, noorkuu ja kauge virmalistelaadse tulevärgi saatel.
Järgmisel öösel lõi välivalgus selleks välja, et Madre näeks hommikul kell 5 koeri õue lastes tähistaevast ja meteoriiti!!!
Tehniliselt võttes läks läve ees kõlkuv latern lühisesse – mis oli ülesanne peremehele, kes on viimastel nädalatel endale järjest ülesandeid võtnud – autod-traktor-kanalka-jne – ja need kõik mängeldes lahendanud.
Seda ülesannete jada lahendades leidis onu Bob – Loore tiitel – ka mulle plaani – lastejutud. Linti ja müüki. Hääl selline noh. Jah. Mu kallimal on õigus. Nagu alati.
*
Kui "Robinsoni rahu" näitemängu ühisloomise ajal pööras ilm maruks, tuli MINA OLEN rahvaga kinno minna ja Webberi "Kasse" vaadata. Minul keeras see nostalgia ja eluloo vood samuti maruks ära. Olen seda ülivõimsat Lugu Londonis näinud - ise seejuures Russell's hotellis elades. Ja Pärnu teatri balletistuudios tegi Inna Sulg need kassid pedas oma diplomitööks - juhendajaks Mait Agu, rahu talle! Aasta oli siis 1984 - nagu ka pühapäeval valmis saava "Robinsoni rahu" alguses... Olid ajad... On ajad. Ja tulevad ajad. Isevärki pildirida Koidula pargis on tehtud Inna sünnipäeval 5 aastat tagasi. Ja üldse - tantsida tahaks!!!!!!!
Üliüliülivõimas film - Londonis kohapeal nähtuga võrdväärne elamus - Russelsi lõhn lausa alateadvuses - ja 1001 uut kihti vahepeal tekkinud... Millest mina aga üle ei saanud ja mida kusagil öelda ei või - Grizabella. Tunnusmeloodia. Hääbunud luksus-prostituut-kass. A la Traviata. Ja nüüd siis keset britte, ülisehvet ansamblit ja Londonit... neeger. Ma tean, et nii ei tohi öelda. Nagu ei tohi ka öelda, et ristiusku ei ole olemas. Aga ma olen üha veendunum, et ei ole.
Eriti madalalaubaline, kimeda hääle ja õudse tatise suuga gorillagrizabella. Kui Pärnu teatris seda lugu tegime, arutlesime Mait Agu, Aita Indriksoni ja Inna Sulega pikalt eliit-kurtisaani aristokraatlik-kurblikku olemust. Ja siis äkki kingkong, kelle tragöödia jääb mõistatuseks - mis viga - banaan sai otsa? Uude ellu sõitmine – taevasseminek - on nagu apelsini järele ronimine. Täitsa pekis. Jäime Robertiga eriarvamusele, miks möödunud nädalal esilinastunud filmi publikumenu ei tulnud - mina arvasin, et nigga-mama keset elegantset ansamblit ehmatas ära - Bob arvas, et Elliott-Webber kokku on liiga elitaarne, biomass ei jaga biiti ja hoiab eemale - äkki tekib mõni mõte veel... Mul küll tekkis. Hõissa. Kusjuures ma pole rassist - meie uganda sõpru-kolleege austan-armastan südamest. Lihtsalt... järgmiseks Scherlock Holmsina peagi mõnd nigeerlast näha - mis KINDLALT tuleb... ee... palun uut head ilma nii, et vana maailma hõrk essents alles jääks. Ratsutav ja suusatav afro on sama sõge pilt kui tema aladel temaga võistlev europiid, nii et...
Maailm on tükkis põleva Austraalia, Eestis saetavate hiite-väärispuudega pehmelt öeldes kannis. Ja ikka hõissa.
evst taipak
Diana de Beauvais' õueminek ning päev-päevalt tasapisi karjaga sidumine õpetas märkama ja vastu võtma, jagama ja paljundama puhta armastuse väge.
Morn Marusja ei lubanud tütarlast alguses karja - sõbratar Shiva jäi uustulnukaga. Kimbatuses kuninganna Taya ei lasknud poega tibiga mängima, eemalt tohtis vaadata :D
Koppel jagunes kaheks - järgnes päev- ja sammhaaval lähenemine.
Rohkem kui kunagi varem meie 10aastase koostee jooksul vajas poni-Mann tunnustust ja austust. Enam kui eales meie 9aastase ühise rännaku ajal toetus Taya hingeliselt ja emotsionaalselt mu peale. Tungivamalt kui iial meie 8aastase kooslemise vältel nõudis memmeke Marusja hellust ja ligiolekut.
Uustulnukas käivitas karjas hierarhia kontrollimise ja ümber jagamise - kui temas on nii palju puhast armastust ja harmoonilist rahu nagu väikeses Dianas, näed jagelustes ja hammaste laksutamistes eelkõige seda, et mõistmist-toetust-hoidmist vajavad vanad olijad. Mida vanemad, seda enam.
Minu lugupidamine, hoburahvas!
Ning kummardus suurele sünkroonile, mis päeva jooksul mitu korda Brigita just sel hetkel õue saatis, kui ma üksi 2-3 kohas korraga pidin olema - ja mummil tütart pliidi ääres näha lasi - ma enne vist polnudki näinud - päriselt ka! :D
Mida Rio de Janeirot ja Jeesukest? Selle suurräti haaras tütar endale pähe, kui mummit assisteerima kalpsas. Tõsieluka võtete ajal soetatud. Paljajalu Rio südalinnast sinna üles joostes. Küll vahepeal on joostud ja kasvatud - sinna üles...
Meie muinasmaal on elu kingituste sülem ja Lugude jada, kus iga hingetõmme on palve ja iga päev on Püha päev. Nii, nagu külaline näitab meile meie kodu värske pilguga, näeme ka vanu olijaid koos uustulnukaga uuest aspektist - Diana aspekt on Armastus.
OLETAME, et teame ennast. ARVAME, et tunneme lähikondseid.
Viimastel päevadel selgub, et oleme koos ja tänu lähedastele - mis-iganes-rahvaste seast - palju enamat - imelised ajad!!!
Uuel aastal teeme-müüme-sööme sõnu täiesti uuel, arukal, haavamatul sagedusel - olge hoitud, meie aja Maarja Magdaleenad, Evitad ja Xenad 
Me ei saa muuta seda, et nii meie kui meie pühendumiste kohta öeldakse sõnu. Sõna kui energia pesastub mõnes meie kehaosas ning haav valutab. Rändame sõnaväega kohtuma, teeme ta ümber ning läheme uude aastasse oskusega transformeerida võõras energia edaspidi KOHE meile soodsasse ja sobivasse sagedusse, ennast tema kaasas kandmise, kannatamise ja lekkimisega piinamata. Sina mängled sõnaväe kõrgemasse sagedusse, vabaned ja tervened. Mida sujuvamalt misiganes sõna transformeerimisega toime tuled, seda vähem ja vähem ja vähem salvajaid-sildistajaid ligi tõmbad. Palju õnne! Nii kalendri-, peatse looma- kui 21. märtsi astroloogilise aasta alguse puhul - hea uue aasta alustamisega hilineda ei saa ;) * We can not change the fact that the words are told about - and against - us and our dedications. The word as energy makes it's nest into some part of our body. The wound is painful. Let's make journey to visit the power of the word, remake it and welcome the new year with new skill of transforming the strange energy immediately, instantly into the frequency, suitable and friendly for us. From now on we don't torture ourselves by carrying the hard words with us and leaking, loosing our energy. You play with the words, rising their frequency - you heel and free yourself. The more fluent is your skill to transform any harsh word, the less and less and less bites and labels you get. Congratulations! You cann't be late - the year of the Rat - and also astrological new year on the 21th of March are perfect time for new beginnings!
Sammuke korraga me saame kindlamaks, me saame selgemaks - head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm - uustulnukas Diana pole Altweskil kordagi haiget saanud! - autasuks karja filigraanse kokkunokitsemise eest sain silmsideme Hiirekunniga ning täiesti töökorras ja elurõõmsa vihmaussi :) :D ;) Tuleb senise elu parim aasta. Vivat!
2020. aasta esimene päev tõi ülisügava lugupidamise hobusearetajate suhtes - milline rahu ja tasakaal on programmeeritud percheronidesse-ardennidesse... Imeline! Ning Altweski tulevase labürindi tõi kevadlõhnaline 1. jaanuar - Ussikuningriigis peitis teine end seni putkedes - kevadel vaid vormistamise küsimus. Vormsi ennu, papa Vooglaiu ja veel mõne kaasteelise juures kogetud - nüüd saab Saage Saarariiki ka oma labürint. Aukartusest Elu ees ja aupaklikkusest rästikute ees laetud. Ja maailm toimub. Tänan ja õnnistan.
*
*
Imeline laas...

Sel künkal algas imeline laas,
näis vastu taevasina sünk ja paljas,
kuid hiirekõrvus rohi oli maas
nii imevärske ja nii imehaljas.
Sel künkal algas imeline aas.

Me tundsime, kuis puude süda lõi
ja kuulsime, kuis mullast võrsus rohi.
Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või!
Ja rohi sosistas: ei tohi!
Me tundsime, kuis puude süda lõi.

Kas tõesti nüüd saab tõde muinasloost,
et sellest laanest tagasi ei tulda?
Me läksime ja oksad läksid koos -
ja värskes õhus lõhnas sooja mulda.
Kas tõesti nüüd saab tõde muinasloost?

Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
me kõnnime kui kõnniks me legendis.
Nüüd õites on me imeline aas
ja kõik ta õied õitsevad meis endis -
ehk küll me ümber kivist linn on taas.

*
The wander-valley

The wander-valley starts up-on the hills -
so nacked under sky, reflects that meadow,
but newborn virgin grass there secretly
it's fresh and sacred spirit opens to us.
The wander-valley starts up-on the hills.

We resonated heart-beats of the trees
and listen to the holy grass's breathing.
The trees were shouting quietly: please don't!
And holy grass us whispered: you mustn't!
We resonated heart-beats of the trees.

Oh let the ancient fairytale come true -
let's stay forever in those magic forests!
Let branches always safely follow you
and air's fullfilled with smell of Pacha Mama.
Oh let the ancient fairytale come true.

Despite the stone-cold city around us
we're flowing as we used to flow in legends.
Our wonder-valley's carrying billion stars
and all of them are blooming in our spirits.
Despite the stone-cold city around us.
*
Mäh-vä? Kirjutasin Urbide ballaadile jõuluõhtu järel nii inglise kui venekeelsed sõnad.
Kuna Tarmo Urb saatis mulle just venekeelsete sõnade valmides jõulutervituseks oma flöödiminiatuuri Ave Maria teemadel, ütsin, et pusisin pool päeva tema loo ümber – näitasin nii inglise kui venekeelset versi – ja tema vastu: see on parem kui jõul! Häid õigeusu jõule täna ja homme igal juhul :D :D :D

Posted by at

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)