Diana 1aastane - ja täisring Indi sünnast kadukani

Diana de Beauvais - percheron Dudule de Beauvais + ER Neti - üheaastane.
Raskeveohobuse külalisteks viis meest inimliigist - ilm äikese epitsentrist 30+ leitsakuni - seoses kaduneljapäevaga silmailuks tilkuv mummi trimmeriga - karjuselindi aluse džungli niitmine lõppes ühe niidiga, aga seda võidukamalt :D - ja asi mutt. Sõna otseses mõttes. Hiirtele-rottidele vahelduseks püüdis simkin Ahmed muti jah.
Ja eelkäijad naeratasid. Nii Altweski Hoidjad kui hoburahva omad - kõik olid KOHAL ;) Tänan ja õnnistan, helgeim ja harmoonilisim, tasakaalukaim ja arukaim hobupube-kullakene 

On täisringide aeg. Omal otsusel ja südame soovil kirikuaeda talgutele tulles ja Maša Makitaga kahetornilise Maarja Magdaleena pühakoja ümbrust ka järgmisel päeval koos kallimaga kauniks luues on eriliselt ja olemuslikult õige ja puhas tunne.

Jumal on üks. Sa ei pea seda teadmist alailma sõnastama ega väljendama – tegu loeb.

Nii, nagu Saage rüütlimõisa Altweski pereraahva, nõnda ka kirikuinimeste meelelaadiga sobib käratu-puhas aku-Maša üleni ja igati - saagu siis ometi nii!

Tajun Maarja Magdaleenaga südameüdini sügavat lähedust ja pühade osadust. Ja kogudus? Võtame seda asja siis nii, et need, kes talgutele kiriklat korrastama tulid, need pidid – sest Jumal seab kõik kõige õigemal moel alati – olgu jutuks higitelk või kirikuaia korrastus.

Mida vähem rahvast, seda vaiksem müra – ja seda lihtsam on end asendamatuna tunda ;)

Kahe ajastu ja mustri vahel on meil kõigil käigus kaks iseennast. Kuna see kehtib kõigi kohta, juhtub paratamatult, et kõik kõigi ja kõigega ei süngi - õnneks on rajude kräššide tulemuseks uus hea ilm ja sünk. Tänase kaduneljapäevaga retrograadid möödas, kohe pööripäev ja aasta valgeimad ööd – tõmmakem end seda valgust silmini täis, enne kui uued varjutused-retrograadid ja õnnelike lõppudega katsumused tulevad ;)

Ja ära anna endale selle eest, et tavalise kella 4-5 asemel kell 8 ärkasid, kohe sissejuhatuseks molli - kui tahad Isa juures end koguda, peadki seda tegema – kuidas muidu su keha kuuma ja õietolmu, äikese ja päikesega toime saaks!

Nii ihu, hing kui vaim said viimastel nädalatel kapitaalselt kloprit: 1) varjutustekoridori retrograadide ajal on signaalid sassis - jälgi, kui teisiti teised su räägitut mõistavad 2) olles siibris viimaste nädalate arusaamatust paigalmarsist ja tagasilöökidest igal elualal pigem jälgi, kuidas eranditult kõik end juukseidpidi soost välja püüavad tõsta - me kõik tiirleme ja keerleme koha peal, nagu abitud elektronid universumi mängufilmis 3) kasutagem intensiivset paigalmarssi oma enese sisemise ilu tundmaõppimiseks - üles-alla-meeleolude käes võid üsna ürjetu õõvaga aduda, kui palju kurja kannatamatut kiivas kataklüsme sa sisaldad - ikka veel! 4) füüsiline tegevus aitab alati - eranditult!!! - kühvelda-niida-istuta-rohi-ohi - mida monotoonsem ja rütmilisem töö, seda kindlamalt ja kiiremini maandab ja puhastab 5) 18. juunil sai seekordne planetaarne retrograad läbi - siuhviuh seiskunud sooritused jonksu, enne kui uus tuleb!!!!!!! 6) jah, igas eas ja erineval põhjusel su hõimlased ja kaasteelised lahkuvad-loobuvad-lõpetavad - aga sina jääd, sest nüüd alles huvitavaks läheb! 7) värske õhk toob värsked vibrad, ideed ja unistuste elamise lahendused - keri õue, jobu!!!!!!! :D

Täitus Maša-Makitita teine täisring. Täpselt nädal. Esimesel päeval teeääred, parkla ja õu. Seda meil ikka on. Nagu ka sisemist ilu, millega sel esimesel päeval kokku parkisin ja põrkasin – johh... palju küpsemaks ja kaunimaks end salamisi arvasin... Teine päev – väike koppel. Mille karjuselintide aluseid pihustades avastasin, mis paneb akud kiiresti tühjenema – automaatne käiguvahetus. Kõige optimaalsem on 2. käik. Automaatika puhul tirib ühe ohaka pärast tuurid taevasse – ja toibub sellest järgmiste peene heina meetrite käigus.

Mis neisse meetritesse puutub, siis kopleid on kokku ligi 2 kilomeetrit – 1001 tänu Rapla puidu Tohuvanadele võrratu materjali eest!!! - trimmeriliigutusi on ühe meetri sees pea 20 – enda poolt aeda sinna, teiselt poolt aeda tagasi – ja lindi alust pidi järgmise postivaheni.

Kolmandal päeval merehädaliste platsi, kanali kaldaid ja peenarde ümbrust silitades murdsin päev lõpuks truudust – kui tamiil lõppes – Bog tamilui! :D – tegin viimase siilu oma lemmik-vikatiga. Kasssvanaarrrmkarooostetaaab... Oo, ma truudusetu-patune naine – nautisin sajaga, kuni... Theatrumi taga tadahh! - kivi ees, mätas taga... Vaenlane teatavasti ei maga :D

Neljas päev tegi veerand 8 hektarit ümbritsevat karjaaeda – ja nädalavahetuseks üles mineva sildi: TEIE OHUTUSE JA MEIE KODURAHU HUVIDES VINTIS INIMESED ALTWESKIL JÄRVE ÄÄRDE EI TULE NING KALASTAJATEL-KÜMBLEJATEL NAPSI KAASAS EI OLE. KALA NÄKKAB PARKLAST VASAKUL. NURGA TAHA PISSIJAID OOTAVAD RÄSTIKUD – MEIE KOERAD ON SÕBRALIKUMAD KUI NEMAD...

Viies päev pani lisaks risti-rästi signaalide teemale mõtlema ka kannatlikkusele. Kui Mašaga kannatamatult sikutad, siis maltsa harutad – 3sekundiline tagurpidikäik leevendab – ent jällegi tühjendab akut. Seisa ja haki – kusjuures lindialune hakkmatt katab pealekasvava halja ning pikendab aega järgmise ringini.

Kuues päev pani end võrdlema Rail Balticu või BAMi rajajatega. Vahepealsed 2 kirikla vuntsimise päeva olid võrreldes tööga, mida Mašaga võsas teeme, esimese käiguga jalutuskäik. Me paneme rajult – nõnna, et tahaks kiidelda ja-või isegi täpsus-kestvus-ökonoomsus-trimmerdamise võistlused korraldada... Aga ei korralda. Sest võrdlemine ja sildistamine on maotu missivõistlus.

Lisaks parmudele ja sääskedele, niiskes õhus massiivselt vohavale õietolmule, mille käes hobud vesistavad ja koerad köhivad – tõi seitsmes päev nii äikese kui leitsaku, nii et kõndisin külalisi ja tootmisnõupidamisele saabunuid emmema, nagu kahejalgne higitelk. Putukate pärast kiles – silm täiega vines... Ise südameüdini uhke ja õnnelik. Ja vot nii käibki!

Edasi on sedasi, nagu õpetas Koguja: aeg antud kive korjata. Tulevaseks trenniplatsiks tõotatud maalt. Siinses sepikojas valmistatud naelad-värgid ja klaasikillud mõistagi ka.

Nädala pärast kolmandale ringile minnes juba tean, et see 8 hektarit: Südamesalu, Tõotatud maa, Angersünnitusmaja (kus Taya mullu angervakste vahel VAU! sünnitas, noh :D ), Arsenal (seal olid kunagi maasse maetud relvad), Natura ürg-Vigala embuses (kevadel olid prouad metskitsed oma buupsidega seal varjul) ja Pokumaa koosneb üleni armastusest ja inspiratsioonist. Neljandale ringile minnes olen mina taas täiesti uus ja teistsugune. Viies ring... Inimesed, ma ei ole normaalne, aga füüsiliselt töötades, loomikud läheduses, vaba voolamine kõrvade vahel - olen-olen-olen õnnelik!Ka sõpruskonnas kehtib kiirete-täpsete kohtumiste metalne reegel - hoogsalt fokuseeritud luup silmaauku - ja nägemist. Igas mõttes ;)

https://www.youtube.com/watch?v=R128eOBh3cw&feature=share&fbclid=IwAR2t3RSpOQHnbn_ErQO4qD0c_XbKaTLdQImxoPHkRX0eY86lbIVMqN2q-pU