Sunday, August 9, 2020

Külaskäigud iseendale

 

Senise elu parimaks nädala alustuseks avastasid mini-Murutarid pühapäeva õhtul, et loodusest tuleb kingituseks aina sooja ja niisket - äsjakoorunud tibu on soe ja niiske, ise lüpstud piim on soe ja magus, suitsurääbis on mahlaselt pehme, saunaskäinud laps on soe ja niiske - täname ja naeratame nohinal ;)
Muheleva Lehma rollis esines mustavalgekirju Sally 

Mitte miski ei kao kuhugi. Head saab üha rohkem. Maestra legendaarne Raba talu Mahtras sai tänu fakiiritar UusmaanorDianale üle antud noorele perele - otse loomulikult rahvale Omade ringist :) - Roosna-Alliku mõisasüda sai endale meie Terje, kellele juba kolimispäeval näidati ette tema aiake. Elu läheb alati edasi - hea paljunedes ja meie võrgustiku laotudes üle Eestimaailma.

Terje istutuskühvel tõi Mahtra väljadelt Altweskile moonid-rukkililled. Taimed nõuavad - mina kuuletun - iga päev saabub Keegi, sest nii on õige ja hea. Ühte hoovi-õnarusse tahan humalat. Kustkohast saab?
Omade kolimistest nakkust saanuna pesime koos Raba vaibaga puhtaks ka tsaaritar Raissa päranduse - oi, sai hea :)
Raba talu uuele pererahvale teadmiseks - panin istutuskühvli tuuri - see on mulle arusaadavatel asjaoludel kallis - vastutasuks toon teile raamatuid 


Olen õppinud kõikjale, kuhu sõidan, Maša Makitat, oma ustavat akutrimmerit kaasa võtma - see pole ammu enam kohustus, vaid võimalus näha erinevate ajastute toodud ja jäetud stiilide ja ilmavaadete orgaanilis-olemuslikku eklektikat – saime äsja Tapa ja tema lähinaabruse näite 

Õekene Anu on elegantne ühendus ohvitseri-šamanjanka-Naise iginooruslikust väest. Temalt saab õppida vägede valitsemist igas mõttes ja tähenduses.
Selle asemel, et ise ühe korraga igas suunas joosta, nagu meil pahatihti kombeks, oskab tema keset oma talu hoovi vägesid juhatada - kümned inimesed süngivad tänu ja rõõmuga ühises loovas Töös.
Ehkki minu uueks-loodud Raeküla-Liu-Soone majapeod on suures osas talgute väel liikuma lükatud-tõmmatud-raputatud ning Altweskil on olnud 7 talgud, on mul õekeselt palju õppida.
Peole tulles on elementaarne, et rahvas - kes operatiiv-vilkuritega, kes isikliku autojuhiga - koguneb esmalt Tööle. Misjärel on ühised söömad-tantsud-joomad-laulud hoopis teises vaibis. Proua doktor on nõudepesumasinana töötades südameüdini õnnelik, filosoof lammutab ja pedagoog raiub mõnuga - et järgmisel päeval taas luua ja ehitada.
Anu valdab joa seelikusaba lehvides joa juhtimist - ja külaskäik tema juurde on tänuväärt luubialune iseenese külastus.
Miks ma tundsin talle Edgar Valteri ja Lehte Hainsalu Nõiamaja-raamatu kinkida? Seda muidugi, et teemasse. Lisaks on ta 25aastane rariteet - ent kõrgem mina käskis selle kingituse tiiul Omade-ringi kirjastustegevus uues sageduses käima lükata.
Haanjamaalt toodud mesi kinnitab: ka 70aastasena võib otsustavalt õnnelikuks hakata - mesindusega alustada näiteks - kuniks elu!
Vana kooli sala-šamaani, vanaisa Murutari väitsa Anule üle andes lõikasin - nagu hiljem aru sain - läbi hulga äraolnud energeetilisi ankruid. See nuga mahtus täpselt lennukis-lubatud pikkuse piiresse ning on käinud kõigil kontinentidel, kus... sai ära käidud. Hobuse lakajõhvid piduliku lindi asemel on lihtsalt parim üldse, mida meie perel pakkuda.
Lisaks talgu-kultuuri õigsuse kinnitusele sain jõudu ka uue enda suhtumisele Altweskisse: jah, mõni ruum oli kord saekaater ja saab olema teater - aga praegu on ta minu taimi ja loomi teenindav Suur Tuba. Ja nii ongi. Siin ja praegu, prouad ohvitserid 
;) 

Margarita on tipp-pedagoogi karjääri järel kodusena ilmselgelt Kodus. Kaunim, paremas vormis ja harmoonilisem kui eales varem. Suurvene heldus ja kõrge lend, parimas mõttes lapsemeel ja emotsionaalsus, eluõpetatud töökus ja osavus, elegants ja õrnus - see kõik muudab iga kohtumise Inglikaitse Ritaga elamuste kogupauguks, mida annab aastaid seedida. Nagu näiteks 7 - nii kaua oleme sõbrad olnud :)
Ehkki ta ise on pärast pikka ja vägevat tööteed eriliste lastega mõnevõrra ehmunud oma praeguse kojujäämise üle - on tema, nagu meist paljude - koht lõpuks ometi kodus. Oma loodud muinasmaal, mille poole räheldes oleme unustanud protsessi nautida - eesmärk! siht! saavutamine! Oleme oma loodut igal hetkel väärt - siin ja praegu, täiega! Traditsiooniline vedru-mererohi voodi tõi meie pesamunale Inglikaitse koju kätte. Koos käsitöise pesupulgakoti-pajakinnastega tulid tervitused meie loomrahvastele ning Altweskile saabunud postmodernistlik pott on tõeline leidurite pärl - pärast kuumaksminekut võib tule energiasäästlikult alt ära keerata, kuna ta on termosäilitav, keedab omal jõul edasi ning kraadiklaas kaanenupul näitab, kuidas köögigeenius hakkama saab.
Lõpuks ometi on Meistritar võtnud aja Oma Raamatu kirjutamiseks - meie produktsioonifirmal Light foundation NGO on au ja rõõm seda võimalikult varsti välja anda.
Ma ise olen 7aasta jooksul kirjutanud Valgusekuningannast hämmastavalt palju 
www.aabramihobulausujad.ee väidab, et Rita-juttu on Soone talu päevaraamatus peatükkides 658, 685, 705, 740, 745, 755, 767, 861, 877, 927, 966, 985. 988 ja 1043.
Lisaks olen temast kirjutan lood Märka märki, Kati Dardo-järgne Kuningata aasta, Meistrid ja Margaritad ning lugu sellest, et Inglikaitse Rita õpetab lastele uut vaimsust.
Teen ettepaneku Tapa ümber nimetada Walpurgiks, kuivõrd Vahakulmu taga elavad mõnekilomeetrise vahega Nõiakatla Anubis ja ingleid vahendav Õpetajanna 


Tänan ja õnnistan - ja ootan huviga, kuhu järgmiseks ISEENDALE külla lähen 

https://naisteleht.ohtuleht.ee/668198/inglikaitse-rita-opetab-lastele-uut-vaimsust



No comments:

Post a Comment