Noprist klassikokkutulekule

 

1985. aastal Pärnu Ülejõegümnaasiumi (IV KK) lõpetanud A klass kogunes pärast corona cooli 1. klassi läbimist üksteisele otsa vaatama nii õige nimega kohta kui üldse võimalik: FÖÖNIKS.
Ausad ja rõõsad, maskideta ja kogenud, oma elemendis ja ehmatavalt ilusad - valmis kannapööreteks ja uuteks algusteks samavõrd kui truuduseks ja vastupidamiseks.
Mõistsime üksteist poolelt sõnalt, sest olime avali ja poosideta.
Jätkame ühtehoidmist, päris asjade jagamist uuel aastal Saage rüütlimõisa Altweskis. Hobused ja Lambad teretulnud - nii orient-horoskoobi mõttes, nagu meie klass on - kui loomrahvaste tähenduses :D
Poisid ja tüdrukud, teid on võimatu mitte armastada - ma ei mäletanudki, kui kaunid inimesed te kõik olete - sest nii värsked ja vägevad kui täna pole me varem olnud ka... Tänan!!!!!!!

Panen aga põsepuna palgele ja roosidega räti võtan õlgele ja...

Sai senise elu parim laupäev Saage rüütlimõisa Altweski madre sama-kehastuse-eelmiste-elude valikute ristteedel.

Lapsepõlve ja teiste lõpetatud eluetapi ristmikele külla minnes vaatame üllatunud kõrvalpilguga oma valikuid, ristteid, toonast iseennast.

Enne Liu kodu ostmist 18 aasta eest kaalusin ka toda, kus on täna Võiste puukooli parkla :D Puukooli emandale öeldi, et ta on hull, kui aastal 2006 sinna postsoviet-võssa kolis ;)

Astunuksin Tartu Ülikooli filo-teaduskonna žurna asemel skulptuuri õppima, olnuksin Tauno Kangro kursaõde või tema asemel teine Rait Pärg ning Pärnu jahtklubis seisaks rotariaanide rahastatuna hoopis...

Olles mitmete purjetajate Madre, ma ise ei purjeta – elan hobuste-taimede ja oma enese muinasmaaga, kuhu Ülemised on samm-haaval eriti osavalt nüginud, nagu tagantjärel selgub.

Aga Võiste puukooli peretütar Anni tegeleb MMA-ga – nagu on vabavõitluse meistrid ka paar minu last – ja teeb nii seda kui aianditööd selliste küüntega, nagu on ka paaril minu tütrel :D

Pärnu muul. Koolid. Teater. Vallikäär koos KÕIGE külgnevaga... valikud-valikud-valikud ja... OH, kui nii vägamegagiga hea on on olla oma kallitega oma kodus. Tänan ja naeratan iga raku ja ribosoomiga!!!!!!!

https://www.youtube.com/watch?v=R128eOBh3cw

*

Corona-cool ehk Korona Kool Nopri moodi: see on alles algus!

Tiit Niilo: „Ma lähen kirikusse.

Selleks, et aidata kogudusel saada uus, noor, tegus preester.

Karmidel aegadel torkab eriti silma, kui pühakojas midagi ei toimu ja ta inimestele tegelikku tröösti ega maandust ei paku. Kirik peab olema midagi palju enamat kui memmekeste klubi ümber rauk-pastori.

Kiriku pühadus on minule isiklikult selge lapsepõlvest saadik. Mu ema oli sügavalt usklik inimene – nõukogude aegadel oli kombeks samastada usku hullusega, täna enam mitte. Kui usku pole, siis ootamatult äkilistest aegadest läbi ei tule.“

Corona cool – maakeeli Korona Kool – oli Nopri talupoegade sõnul otsekui asjade raputamine oma kohale. Esimesele kodus-püsitamise lainele tagasi vaadates tõdetakse: saavutati täpselt see, mida on ammu tahetud, ainult et ootamatute meetoditega.

Oleme aina rääkinud, et inimkond raiskab ja reostab. Oldi nii harjunud esimese tuju ajel autosse või lennukisse istuma ning naftat ja hapnikku põletama. Mõeldi umbes nii, et paha küll, aga mina võin – las teised hoiavad madalat lennukaart.

Koos raiskamise lõpetamisega puhastus õhk ja maailmameri – loomad rõõmustavad ja loodus lokkab. Ning inimesed, kes iseenda eest üha kuhugi ei lenda, ärkavad-märkavad.

Päralejõudmine igas mõttes.

Kodukontoritesse jäänud valgekraed saavad nüüd omal nahal tunda ja aru, kui olulised on linnavälised teed ja mobiililevi. Ja kui armas külaline on 21.sajandi piimamees.

Uue ajastu piimamees ehk Nopri kojukanne astus aegsasti suurte kettide e-tarnijate kõrvale.

Selleks oli vaja mõistagi investeeringut – soetati vastavad autod – ent tulemuseks on käibe 25%-line tõus.

Täna on 7 tärni talupiimaga varustatud Võru-Valga-Pärnumaa.

„Lisaks 2 auto ostmisele kaasnes kojukande käima tõmbamisega ka kullerite koolitus – meid esindavatel inimestel peab olema iga ilmaga naeratus. Üks mossis teenindaja – ja kogu meepotil on tõrvamaik man,“ on ka ise võimalikult alati naeratav Tiit veendunud.

Kusjuures see naeratus ei tohi olla valve-varustuse riiulist – inimesed on üha tundlikumad ja läbinägelikumad.

Selveri eelista-eestimaist liikumisega kenasti koostööd tehes ei saanud talumeierei rahvas lasta hindu poe omadest madalamaks ka ühendava poelülita – turu-eetika ei luba

Ehkki mõttelaadilt on ka Coop-liikumine vägagi sama veregrupi oma, on nende ääremaadel elu hoidmise ideoloogia adresseeritud pigem ostjatele–maakatele – nood ei osta kallist ega hinda premium-toodet. Aga seda Eesti puhtaim piim kui suures osas käsitöine toode paratamatult on.

„Kurta oleks tobe, kui käive 25% üles läks – mis siis, et väga ootamatul meetodil,“ muigab peremees. „Meie pere noored, kes hoiavad globaalsetel protsessidel ka peenemates aspektides silma peal, väidavad, et esimene corona laine oli alles algus.

Mis siis ikka, vaatame lootusrikka huviga, kui hea edasi saab. Lehmad söövad ja lüpsavad ning tugevdavad meie toodete läbi inimeste tervist alati.

Jah, me kanname kodudesse sõna otseses mõttes elujõudu ja immuunsust.“

Nagu arvata võiski, kannavad pered aina arvukamalt ka iseennast elujõu ja immuunsuse juurde, mida saab värskest õhust ja elamustest.

Turism läks kohe kihama, kui inimestel lubati kodudest väljuda. Nii teadlikult kui alateadlikult tuldi ja tullakse ellujäämist ja elus olemist pühitsema teiste loomade juurde. Kodudesse korraldatud inimeste seas läks corona coolis moodi kanade pidamine munevate lemmikutena – lehmi veel võtma ei hakatud...

Nopri on senisest ladusamalt avatud värsket õhku ja lehma lähedust hingama tulevatele peredele kättesaadav.

Selleks, et tulijad saaksid oma värske hingamise ka siis, kui peremehe tundi ei telli, on nüüdsest Nopri igal hoonel ja majapidamise osal virtsabasseinist silohoidlani asjalik-humoorikad selgituskirjad juures.

Perepoeg Karl on nii kojukande kui turismiarenduse juht – tal on kojusõitva piimamehe asjus veel Pärnu-Lääne-Virumaa katta. Küll aga on tema asstistent Kreeten sõna otseses mõttes üleni asja sees.

Kogub kogemusi nii söödakopa sees kui piimatoodete liinidel.

Kuivõrd massiliselt maale külla pürgivad pered ja sõbrad toovad Kärinässe pideva voona uusi nägusid ja tegusid, söandab ka vastne minia maale elama asuda.

Teele asus teele.

Kui lasterikka pere oma võsude ning miniate-väide ametid katsid seni agronoomide-kinnisvarategelaste-ehitajate-valiku, siis nüüd lisandus EASi ja SEB-panga taustaga tüdruk. Ilusasti üllataval kombel on ka spetsialistide maale meelitamise meede täitsa olemas. Et professionaalid omale maailma veerekese pääle kodu rajada saaks.

Toetus antakse eeldusel, et meierei maksab väärilise palga. Projektide kirjutamise ja edasise arenduse eest maksab rõõmuga.

Passiiv-giidi kasutavad seltskonnad saavad aga maksmata teada rõõmustava tõe, mis kummutab riigiraadio uudise, et lehmad lüpsavad kahjumit – tegelikult lüpsavad lehmad siiski piima. Ja neile meeldib inimesi vaadata. Seega on elamused vastastikused.

Augustikuiste laupäevade lahtised uksed on jätk Avatud talude päeva rekordile 3000+ külastajale.

Kuna kodudest valla pääsenud inimeste voogu oli ette arvata, tegid 2 päeva 20 inimest nende parimaks võimalikuks vastuvõtuks tööd.

Samas jäid päris tulemused ja pingeread sedapuhku lõpuni teadmata, kuna corona-aegne võistlus inimeste kokkutoomise nimel olnuks mõnevõrra küüniline.

Väga küüniline on alarahvastatud, tööjõupuuduses – versus tööpuudus! - ääremaale oma kodud rajanud ida-tööjõu kojusaatmine.

Kui meie maale tulevad tööd tegema ja ennast teostama haritud, intelligentsed, motiveeritud – ja kõik need teised võõrsõnad – ukrainlased, siis see ei kahjusta kohe kindlasti kedagi. Rahu ja rahvaste sõpruse kaunis märk võiksid olla Misso-lähistel pesastunud ukrainlased.

„Mind teeb murelikuks kavandatav kvoot – senise 9kuu asemel 6. Meie jaoks tähendab see tihedamaks muutuvat tööjõu väljaõpetamise tsüklit. Kogemused on näidanud, et 9st 3 jääb. Kes jääb, on südameüdini truu. Nagu eestlased ise, nii ka teised rahvad ei pruugi inimene-haaval siinset rutiini taluda. Turistidele romantiline talu argipäev on ju traditsiooniliselt üsna ühelaadiline töö-töö-töö.

Ühtlasi muudab corona cool ka ukrainlaste sõidu isamaale puhkusele senisest väga teisemaks. Reisimine = karantiin.

Mis muud kui vaidlustame.

Ja vaidlustame veel. Kuni ametnikud õpivad vahet tegema väärikatel tööinimestel ja suva-pagulastel,“ kinnitab Tiit.

Arvutatud on, et arv 50K töötut tõuseb sügisel 100ni.

Kusjuures mitte sellepärast, et töökohti poleks – hämmastavalt paljud inimesed eelistavadki lihtsate tööde asemel abiraha saades diivanil külitada.

„Ega töötukassa meetmed meile väga ei sobi ka. Kuuldavasti on nad vägagi adekvaatsed. 2 praktikandi toetust oleme meiegi sealt saanud. Aga rutiinselt, lihtsalt – ja samas professionaalselt töötava suurtalu ametid pole juhu- ega abitööd. Seda enam, et siia tööle sobiv inimene ei pruugi tahta nii pära-kaugele kolida.

Koolilaste töölevõtmise vastu olid hämmastavalt arukad inimesed uskumatult valjusti, kui põlluminister tegi ettepaneku põllumajandust sel vanal heal läbiproovitud meetodil turgutada,“ arutleb Tiit. „Samas polegi mingit käsitööd kambale pole enam kellelgi anda.

Põllumajanduses on üsna kõik mehhaniseeritud ja kutseharidust eeldav.

Meie prioriteet on eelkõige oma enese noore generatsiooni rollide paika loksutamine võimalikult orgaaniliselt, kedagi suurde pildi vägisi surumata.“

Pärast maailmarännakuid isade talus nii paigas kui paigas sädemees Joonas on tasapisi valmis hollandlane Pascalilt õpitut ja juba üsna pikalt harjutatut-täiendatut omakorda järgmistele õpilastele edasi andma. Seda enam, et niisugused oskused hakkavad taas ausse, moodi ja hinda minema.

„Corona cool vol 1 oli alles algus,“ teab Joonas. „Ootan siin loovas juustukojas huviga, milline saab välja nägema uus maailmakord.“