Mis toimps?

 

12. oli kuu loomine - ja kuna vastsündinu veeres õhtul kell 18.18 Päikese ja Maa vahele, on täielik päikesevarjutus.
    17.12 jõuab Saturn Veevalajasse - eelmine kord käis ta seal 15. sajandil.
    21.12 algab Veevalaja ajastu ning pärast 800aastast ärakäimist tuleb Jupiter Maale külla.
    Lõpeb liba-vabadus, eba-demokraatia, pseudo-austus, ummis-usaldus ja võlts-armastus. Yang-ajastu saab olema vaimne ja loov, lahedalt ratsionaalne ja abstraktselt loov.
    Õhk - kosmos - aitab vastutust võtta nii enda kui endast oleneva eest.
    Mitte midagi, mis on MINU ei saa delegeerida - minu mõte-sõna-tegu tegi, mina vastutan.
    Mina sünnitasin lapsed - mina - mitte lasteaed ega vanaema - nad kasvatan.
    Mina õppisin - nüüd oma teadmisi ja oskusi kasutan ka.
    Mina visioneerisin ja lõin - nüüd rakendan.
    A'how! Namaste! Shalom!

Õnne sünnipäevaks, Lumi Murutar ja Soone talu uus noorperenaine Marleen,

igavene au, papa Harri Vasar!

Tänan ja õnnistan kõiki vajalikke juhtumisi õigel ajal õiges kohas õigeid vestlusi pidama-lugema-kuulma-nägema-kogema. Imeline nägelikkuse kinni(s)tamine käib.

Tänan puhastuvat-selginevat sõnade väe tajumist ning kulunud väljendite asemel värskes vaibis sõnamiste sündi.

Tänan toetavate rahvastega ühinemise hetki, mis peegeldavad, võimendavad, vormistavad ning lõpetavad seniste vagude kündmise.

Lõppenud põld kannab vilja ja-või jääb puhkama – nagu hing eludevahelises elus.

Õnnistatud olgu uudismaad.

Õnnistatud olgu uus normaalsus – neutraalne, näiliselt ükskõikne, jälgiv kulgemine pole läbipõlemine, deprekas ega aegumine, vaid nägelik-tegelik MINA OLEN.

MINA OLEN oma tegelikest tajudest teadlik looja.

Tean siin ja praegu oma vajadusi, võimeid ja eeldusi.

Kõigeväeline küllus jagab vahendid mu 0-tarbimisega Saaratooriumi ehitamiseks.

Päike-õhk-vesi-maa tulevad vaba ja piirideta voona appi nii loomisel kui haldamisel.

Inimesed moodustavad selle Koja rajamisel harmoonilise tiimi parimate võimalike lahendite leidmisel ja rakendamisel.

Altweski iidsed kutsuvad tegijaiks uue põlvkonna väed, kelle visioonid ja tööjaotus teab, milleks ja kuidas ehitada uus katus ja toestada seinad, väestada saalid ning luua külluslik Kuldajastu ruum.

Ootan sekkumiseta huviga, miks mulle näidati viimasel aastal 300K raha hajumist nii ekvaatoril kui küsimata-rakendamata toetustena – järelikult on universumil MINU jaoks parem plaan. Enamate ja tegelikumate nullidega ;)

Nägin, kuidas ligimesed ise ei teinud ja teistel teha ei lasknud. Jäägu nii. Edasi!

MINA OLEN terviklikus tasakaalus rahvaid ühendavas Saaratooriumis.

Tänan võimaluse eest töötada uue põlvkonna peetud Altweski heaks.

Õnnistan oma puhastunud-vabanenud loovust.

Armastan igal hingetõmbel oma meest ja lapsi ning rahvaid, kes on minu hooleks antud – ja kelle hoolde olen mina tänu ja teadlikkusega antud.

Kiidetud olgu usaldus - märkamised ja taipamised näidaku, kus-millal-kuidas ekslen veel hetketi planeerima-sildistama-oletama-piirama-arvama.

Kõik on alati parim võimalik.

Mina ka.

Marleeni sünnipäeval ei kirjutanud me - vastupidiselt kavatsetule - mitte silpigi.

Kirjutasin täna hommikul, kui ärkasin kellegi Raffaeli - telefoninumbri alguskood 852 - finantsettepanekuga-helistamise-peale - pärines kultuurist, kus naine on mingi "aara-boora", nüüd paluks Ingli puudutuse tegelikku juhti - ajee! :D :D :D

Tõrva astronoomiaklubilt:

Selle aasta lühima päeva õhtul avaneb meie lõunataevas vaatepilt, mida ei ole Maalt nähtud pea 800 aastat. Viimase aja ühe oodatuma astronoomilise sündmuse käigus kohtuvad taevas Päikesesüsteemi kaks suurimat planeeti, moodustades mõneks ajaks ühe heleda tähesarnase objekti.

Astronoomias võõrapäraselt konjuktsiooniks ja eesti keeles ühenduseks nimetatud nähtus tekib kui Maalt vaadates jäävad kaks või enam planeeti ühele joonele. 21. detsembri õhtul on nendeks Päikesesüsteemi suurim planeet Jupiter ja suuruselt järgmine, rõngastatud Saturn. Kuigi ühenduse tipuhetkel lahutab neid taevas vaid 0,1 kaarekraadi (võrdluseks täiskuu ketta läbimõõduks on 0,5 kraadi) ja silmale võivad nad paista otsekui üks, asuvad nad tegelikult teineteisest 733 miljoni kilomeetri kaugusel. See on peaaegu viis korda kaugemal kui Maa Päikesest.

Planeetide tiirlemist ümber Päikese võib võrrelda ringikujulise jooksurajaga, kus välimistel radadel "jooksvad" planeedid liiguvad sisemistest aeglasemalt. Näiteks Maa jõuab teha 12 ringi ehk aastat enne kui Jupiteril täitub üks aasta ning 30 ringi, enne kui üks aasta täitub Saturnil. Maa perspektiivist avaneb seega iga 20 aasta tagant vaatepilt, kus kiiremini liikuv Jupiter läheb aeglasema Saturni eest mööda. Kuna aga planeedid ei tiirle täpselt samas tasandis, leiavad taolised väga napid kohtumised aset suhteliselt harva. Viimane nii lähedane möödumine toimus Galileo Galilei eluajal aastal 1623. Paraku asusid hiidplaneedid toona näiliselt Päikese vahetus läheduses ning ei olnud Maalt vaadeldavad. Tänavusele pööripäevasele ühendusele sarnast vaatepilti nähti viimati õhtutaevas 1226. aasta märtsis ning uuesti võib seda vaadelda alles 2080. aastal.

Planeetide ühenduse nägemiseks tuleks 21. detsembril vahetult peale päikeseloojangut (umbes kella kolmest) vaadata suhteliselt madalale lõunataevasse, kus peaks särama üks väga hele täht. Binoklipaaris või teleskoobis lahutub see kaheks pisikeseks kettaks. Neist suurem ja heledam on Jupiter, mille ümber võib reas näha nelja nõrgemat "tähte", mis on tegelikult hiiglase suurimad kuud. Tagasihoidlikum ketas kuulub Saturnile, mille ümber on näha selle muljetavaldavat rõngaste süsteemi ja heade vaatlustingimuste korral suurimat kuud Titaani. Kui muidu saab ja tasub neid planeete teleskoobi olemasolul alati vaadata, mahuvad nad üheduse ajal korraga okulaari vaatevälja ära. Eriti huvitavaks teeb selle enneolematu võimalus neid teleskoobiga korraga pildistada.

Et meie maad õnnistatakse talviste selgete ilmadega harva, ei pruugi me muidugi planeetide ühenduse tipphetke näha. Selleks peab ometigi lõunahorisont olema pilvedest puhas. Küll aga võime me paaril päeval enne või pärast seda näha planeete üksteisele lähenemas ja kaugenemas. Sinna suunas tasub seega selgel õhtul nii või naa vaadata.

Leidub neid, kes arvavad, et Piiblist tuntud lugu Petlemma tähest, mis juhatas kolm tarka Jeesuse sünnipaika, oli kasvõi osaliselt inspireeritud Jupiteri ja Saturni eriti lähedasest kohtumisest taevas. Kuigi arvutused ei näita, et täpselt aastal 0 oleks midagi sellist aset leidnud, pole väga raske ette kujutada, kuidas hilisemad autorid võisid toona mõistetamatuid astronoomilisi sündmusi ajas edasi-tagasi nihutada. Olgu nende lugude ja legendidega kuidas on, aga igatahes selle aasta jõulude ajal, mis on tegelikkuses ju üle kantud muistsetest pööripäevapidustusest, särab meil tõepoolest taevas üks hele "täht".

*

Kuu loomine ehk noorkuu on see aeg, mil Päike ja Kuu sodiaagis kohtuvad. Sel hetkel on nad samas märgis – sedakorda siis Amburis. Kuud ei ole sel hetkel näha – ta on Päikesega samas kohas taevakaarel. Päikesevarjutus tähendab, et Kuu jääb täpselt maa ja Päikese vahele, seetõttu varjutab kuuketta vari Päikese. Seda nähtust seekord Eestis jälgida ei saa – varjutuse toimumise ajaks on Kuu ja Päike siin juba looja läinud. Ent energeetiliselt on varjutuse mõju ka meil tuntav.

Kuu loomine on justkui seemne mulda külvamise hetk. Algab uus kuuring, kuusirp saab varsti läänetaevas nähtavaks, ta hakkab päev-päevalt kasvama ja iga õhtu järjest hiljem loojuma. Kuutsükkel tipneb kahe nädala pärast täiskuuga. Seejärel Kuu kahaneb, kuniks ta 13. jaanuaril taas Päikesega kohtub – siis saab see ring läbi ja toimub uus loomine, juba Kaljukitse märgis.

Niisiis on noorkuu uue tsükli algus ning selle jõudu saab igaüks enda hüvanguks kasutada. See on aeg, mil enda eesmärgid ja soovid läbi mõelda ja kirja panna, neile väge anda. Tavaliselt tehakse plaanid ja sõnastatakse soovid algavaks neljanädalaseks kuutsükliks. Kuna seekord on tegu varjutusega, tasub soove sõnastada olulisemalt pikema perioodi jaoks – järgnevaks pooleks aastaks! Paika võib panna ka pikemaajalisi plaane ning olulisi soove igal noorkuupäeval korrata.

Kuna Kuu liigub sodiaagiringil kiiresti, siis on noorkuufaas astroloogiliselt väga lühike – umbes 8 tundi, sealt edasi on tegemist juba kasvava Kuuga. Seetõttu on parim aeg soovimiseks 8 tunni jooksul pärast Kuu loomist! Seega on esmaspäeva õhtu soovide seadmiseks justkui loodud.

Et soovida, on vaja leida võimalus segamatult üksinda olemiseks. Seda võib teha toas, ent võib ka õue minna, soovid looduse keskel olles sõnastada ja Universumisse teele saata. Tähtis on see, et saad olla üksi, segamatult mõelda ja tunnetada, iseendaga kooskõlas olla. Sellisel viisil saavutad kooskõla ka Universumiga. Kui oled koos inimestega, kes on samuti soovimise lainel, võite teha ka ühise soovimise õhtu. Ka sellisel juhul peaks igaüks enda soovid omaette sõnastama, nende teele saatmisele annab aga grupienergia väge juurde.

Soovimine on tuleviku planeerimine, otsuse tegemine, ka vastutuse võtmine. Sest soovime ju muudatust oma ellu, see tähendab, et elu hakkab muutuma, sellega tuleb kaasa minna ja soovi täide mineku suunas tegutseda! Soovides väljendame selgelt ja jõuliselt seda, mida me elult tahame!

Noorkuu ajal tasub enda jaoks käsitsi kirja panna kuni 10 soovi, mis antud hetkel kõige olulisemad näivad. Palju annab juurde noorkuu märgist lähtumine ning see, milliseid teemasid noorkuu parasjagu Su isiklikus sünnikaardis avab.

SOOVIMISE REEGLID:

• Kõige tähtsam on, et soov tuleks südamest! Soovi seda, mida Sa ise tahad ja vajad! (Ära mõtle sellele, mida ootavad Sinult teised või kuidas kellelegi muljet avaldada, mis on ühiskonnas kohane vms). Sa pead teadma, mida Sa ISE tahad!

• Soovida saab vaid iseendale! Ära proovi oma soovidega mõjutada kellegi teise elu või maailma muuta. Saad aga soovida enda suhtumise muutmist ning oskust teiste inimestega niimoodi ümber käia, et suhtlus paremini sujuks.

• Usu siiralt, et soovi täitumine on võimalik! Universumi küllus on piiritu – kõike jätkub kõigile. Ent ligipääsu sellele saad siis, kui sellesse päriselt usud.

• Usu, et Sa oled täielikult väärt seda, mida Sa soovid!

• Sõnasta oma soov selgelt ja üheselt mõistetavalt. Pane see kirja olevikus ja kindlas kõneviisis – nagu oleks soovi täitumine fakt! Mingil juhul ei tohi sõnastuses kasutada eitust.

• Võid soovi kirja pannes kasutada erinevaid värve, joonistada juurde pilte jms – tähtis on kogu selle hetke energia keskendunult soovimisse panustada!

• Jälgi, milline tunne on Sinu kehas soovi kirja pannes. Kui tunne on hea ja kerge, siis on soov õigesti sõnastatud. Kui tunned end ebamugavalt, siis on vaja soov uuesti sõnastada või ei ole selle soovi soovimiseks praegu õige hetk.

• Kui õige sõnastus on leitud, kujuta ette tunnet, mis Sind valdab, kui soov on juba täitunud. Võid silmad sulgeda ja kujutleda, milline tunne Sind siis valdab, mis siis Su elus muutub jne. Hoia seda head tunnet enda sees!

• Mõtle sellele, milliseid samme saad ise oma elus teha, et liikuda soovi täitumise poole. Ka need sammud võid enda jaoks kirja panna.

• Ära klammerdu oma soovi külge, ära jää seda kordama. Kui oled selle keskendunult läbi mõelnud, kirja pannud ja selle täitumist ette kujutanud, lase oma soov vabaks ja ära mõtle sellele rohkem! Oled soovid Universumile usaldanud, lase tal nüüd vaikselt toimetama hakata. Võid soovide nimekirja näiteks sahtlisse silma alt ära panna ja seda vaadata kuu aja pärast või ka hiljem. Siis, kui tekib soov seda vaadata.

Pärast soovimist on hea aeg natuke iseendaga olla, looduses jalutada või küünlaleeki vaadata ning siis tasapisi igapäevaste ettevõtmiste juurde naasta.

NB! Noorkuupäev on vaikne aeg, mis sobib endasse vaatamiseks, planeerimiseks ja soovimiseks, ent mitte veel aktiivseks tegutsemiseks. Paari päeva pärast – siis, kui noorkuusirp on pärast päikeseloojangut juba läänetaevas nähtav – jõuab kätte tegutsemise aeg!

Edukat uut kuuringi soovides

Maria Angel

maria.angel@eestihoroskoop.ee

*

Ning Jaani koguduse õpetaja ütleb:

Õpetaja JAAN TAMMSALU

14.–20. detsember 2020

Jesaja 30:3a: „Valmistage Issanda teed!“

Valmistada teed kuningate Kuningale! Meid kutsutakse seda tegema. Keegi arvas, et meiegi võiksime midagi selleks teha, et Tema saaks tulla. Mida me saaksime teha? Maantee eest ehk kannavad hoolt teised, kuigi siin Eestimaal võib vahel selleski kahelda. Neid, kes oma usku häbenevad, on palju. Need, kes on uhked oma uskmatuse üle, on väga valjuhäälsed. Sada teeb sellist lärmi, nagu nendesuguseid oleks tuhandeid. Korrutavad nagu rikkiläinud plaat, kui kena meil siin maalapil oli elada, enne kui tulid need, kes tassisid siia koleda ristiusu. Nad ei räägi sellest, kuidas enne seda kakeldi ja rööviti, kuidas lähisugulased omavahel lapsi said. Nad ei räägi sellest, kes oleks meid vallutanud siis, kui läänest ei oleks esimesena kohale jõutud. Nad ei räägi sadadest rahvakildudest, kellest tänaseks pole enam lõhnagi järel, sest idanaaber pani oma raske karukäpa neile peale. Meie naabrid Soomes räägivad uhkusega sellest, kuidas ristiusu tulek nende esivanemad Euroopaga liitis. Meil aga korrutatakse lauseid tulest ja mõõgast ja vallutajatest, kes võtsid meilt vabaduse ja surusid peale ristiusu.

Neid, kes tahavad valmistada teed, pole palju. Meie ei tohiks teistele loota, et küllap keegi ikka teeb, kui meie loobume. Meil tuleb teha oma osa. Valmistada Issanda teed.

Millest alustada? Ikka omaenese ukseesisest. Pole mõtet tormata kaugele. Läbi sügavate hangede on raske joosta. Meie hingekambri ukse ees on küllap palju sellist, mis takistab ukse avamist. Alustagem sealt. Suhted, mis sassis. Solvumised ja kibedus, mis on kaua juba mürgitanud hinge. Hing, nagu kinniroostetanud uksehing, vajab puhastamist, õlitamist.

Ja äkki taipan, miks räägib Vana Testamendi laulik sellest, et inimestevaheline hea läbisaamine on nagu õli, mis langeb kõrgusest alla. Kuidas see oli? „Vaata kui hea ja armas on see, kui vennad kõik elavad koos. See on nagu hea õli pea peal, mis voolab alla Aaroni habemesse, mis tilgub tema riiete palistusse. Ja nagu Hermoni kaste, mis langeb Siioni mägedele! Sest sinna on Issand seadnud õnnistuse, elu igaveseks ajaks“ (Ps 133:2–3).

Kinnikiilunud mõtted, kibestunud hingesopid vajavad armastuse õli. Hinged vajavad õlitamist, et uks võiks avaneda, ei mitte lihtsalt natuke praokil olla, vaid et saaks lükata ta valla armastusele, valgusele, halastusele. Et elu võiks voolata sisse – ülirohkesti elu! Tegelikult on ju nii, et kinnise ukse taga võib tunduda turvaline, aga peagi läheb pimedaks ja külmaks ja värske õhk saab otsa.

Tasub minna valmistama teed ja ust avama – avama ust elule – Temale, kes on Maailma Valgus, Tee, Tõde ja Elu; Hea Karjane – kes kaitseb ja juhib eluvee allikale; Viinapuu, millest voolab elu kõigile, kes Temaga ühendatud; Armastus, mis iial ei lõpe. Kas julgeme? Mida on meil kaotada? Ilma tulijata pole elu niikuinii. Ilma armastuseta pole elul mõtet. Ilma õige suunata pole ka kiirel minemisel mõtet. Tasub minna teed valmistama. Tasub puhastada hing – paluda, et Tema tuleks ja teeks seda, sest Tema on meile kinkinud elu ja vaid Tema teab, mis peaks meis olema ja millest peaksime loobuma, mis meile kuulub ja mis on vale ja võõras, mis meid ehitab ja mis lammutab. Tema teab. Valmistagem Temale teed, et Ta saaks tulla, et Ta meie juurde pärale jõuaks.

Keegi sai ilusa mõtte. Pani lauale jõulukaardid ja hakkas kirjutama. Mõtles enne ja kirjutas kaardile tänu. Kirjutas sellest, mille eest on ta kaardi saajale tänulik, ja seejärel kirjutas talle oma ilusad soovid. Kirjutas Temast, kes on teel. Mõnele kaardile kirjutas palve, et saaja andestaks talle tehtud valu, selle, mis kord valesti läks. Ta tegi teed armastusele ja andeksandmisele, et Kuningas saaks tulla.

Teine võttis telefoni ja helistas. Rääkis nendega, kellega suhted olid kuidagi katkenud. Kogu aeg oli olnud kiire. Vahel meenus, tuli mõte, et peaks ühendust võtma, aga siis see ununes taas. Lõpuks ei julgenudki enam ühendust võtta. Nüüd, enne jõule, ta tegi seda. Tegi armastuses teed, et Kuningas saaks tulla.

Kolmas tegi annetuse Kuninga kojale või pillidele, millega kaunilt teada antakse Kuninga teelolekust paljude juurde. Temagi tegi teed, et Kuningas jõuaks pärale.

Neljas kandis armastuses hoolt kuninga lindude või loomade eest või väeti ja viletsa inimlapse eest. Kinkisid sellest, mida Kuningas neile oli kinkinud.

Viies kinkis naeratuse, ütles hea sõna, julgustas.

Igaüks leidis oma võimaluse valmistada Temale teed. Õnneks oli kuningas selle kõigile väga lihtsaks teinud. Õnneks ei pidanud tee valmistamiseks minema kusagile kaugele. Kõik võimalused olid käeulatuses. Kelleltki ei oodatud midagi ülejõukäivat. Ei oodatud midagi suurt, mida ei suuda. Oodati suure armastusega tehtud väikeseid asju.

Taipasin äkki, kui palju on mu enda elus olnud teevalmistajaid, neid, kes on teinud teed selleks, et Kuningas sai tulla minu juurde, ja mõistsin, et minagi pean olema teevalmistaja. Selle mõtteni jõudes pöörasin pead ja nägin, kuidas taevast langes alla vaikset lund.

PALVE: Issand, vala valgust ja rahu mu hinge ja aita, et tahaksin ja suudaksin Sulle valmistada teed. Ava mu silmad, et näeksin, et mõistaksin seda, et ma võiksin väga palju, kui vaid tahaksin, taibates, kui suur on Sinu armastus minu vastu.