Tuesday, January 5, 2021

Pohlad Üks Kõik

 

Keset talve on igal aastal üks periood, mil suur pilt mattub mutta-lumme-puukorvidesse-kärudesse - rutiinne kitsas rada näib lõputuna - kirrrrrrrrge ei ole - kuni kevad tuleb ja horisondid klaaruvad.

Praegu pakutakse iga päev erinevas mahus väikseid muhedaid töid. Tänan-tänan-tänan!

Ja ma näen igal sammul igas eluvaldkonnas igas suunas, kuidas meie silmapiiri ja sagedust väikeste trikkide abil maha tiritakse - väikesed lapsed vääksuvad, kuni vanemate tähelepanu ja tissi saavad - beebi-soulid teevad sama. Töövihiku ülesanne on mitte langeda, võõraid mitte imetada, ennast mitte pudistada - õnneks ütleb iga pisiasi kehas ja sisetundes kohe, kui vampiiride tantsule palutakse

Lapsena teadsin eksimatult, milline toit tervist rikkus - ja mis tervendas. Täna tean eksimatult, millised inimesed või tööd, ettepanekud või väljakutsed on pöördumatult võõrad - millised omad. Proovige järele - võõras tekitab kogu kehas iivelduse - varvastel on ka süda paha, kui kõrgem mina keeldub valedele olenditele head nägu tegemast. Kui ei taha, ei tohi - ja üldse pole vaja mull-viisakas olla - seda energiat läheb päris-asjadeks tarvis!

Pildil on näha, miks tulnukad kunagi ei naerata - eriti kui suu on šokolaadi täis - kohustuslik naeratus on veider - ning teised tsivilisatsid ei saa aru, miks sedamoodi veider on vaja olla

 Vana mustri emotsioonid on kadunud. Seisan mere ääres, kus mind on varem tabanud emotsionaalne eufooria - ja vahin lõbustatult üht ülbet varest hulga kajakate ja luikede vahel - aga ekstaasi ei ole. Saan telefoniesinduses teada, et mul pole id-kaardita seal midagi teha - ja varasema minu ärrituse asemel kehitan õlgu ja vaatan, kuidas talina-inimestel maskid lõua otsas ja üht sanga pidi kõrva küljes tilbendavad. Pohh... lad. Lihtsalt täiesti pohhadijee on noh. Ei, ma ei jäänud eile vanaks. Täitsa uueks läksin ära 

Ja mul on ükskõik. Uutmoodi ÜKS KÕIK.

Sama, mis kõigil lähikondsetel - horisont kipub kaela kukkuma - nii kui mõni pisike impulss silmapiiri kaugemale nihutab, on jälle kena keik :)

Eilse mere ääres käigu ajal helistas üks aastates daam ja ütles, et teab mu ema - on koos Lehte Hainsaluga teinud seda-seda-ja seda ka. Imeilus pakkumine. Ent tegelikult oli Lehte senior-Murutaride lapsest-saadik-sõber ning tema tütar Kati uuris mu 2 nooremat last enne sündi, kuna ma olin 35 ja 40aastasena lapsi saades late-harvest-riskibizz  Kati tütardega käisid mu vanemad lapsed koos lasteaias ja lävivad nendega helgesti tänini. Nii et kena keik ;)

https://www.youtube.com/watch?v=R128eOBh3cw&list=RDR128eOBh3cw&start_radio=1

No comments:

Post a Comment