Mina jään!

Altweski ajaraamat 38

Kured lähvad, kurjad ilmad - haned lähvad, hallad maas - luiged lähvad, lumi taga...
Hoidkem tormises noorkuu kuldses sügises omavahel kokku. Hea saab :)
Mina jään...

Jah, ma olen kallimaga mõelnud variandile hobud-koerad-kassid konteinerisse pakkida ja ugandeeruda. George-Kizito-Edirisa kaitseksid meid nii lõvide kui kohalike rahutuste eest ja puha.

Ent tegelikult tahan mina ikkagi Südamesalu 8 hektari ümber samasuguse tara ehitada, nagu väikese valge talli taguse kopli ümber. Ja uue talli tahan ehitada – sellise, nagu Soonel. Ja jõe äärde väikese uhiuue maja. Ning tuhanderuuduse 300aastase Emand Altweski enese vundamendist alates üles kõbida.

Mis kõlab sümboolselt, sest eilne päev raamatupidaja Margotiga – hommikul 7st tema kodus ja pärast pidevalt per-telefon – kinnitas, et siinmaal on vundamendist alates põhiolemuslikud asjad väga mädad.

Pidasin Soonel lambaid-kanu-lehmi-sigu, et ellu jääksid ja muinasmaal kasvada saaksid ja päris-oskused omandaksid mu lapsed – keda Eesti riigile kasvatades pole ma päevagi lapsepuhkusel ega emapalgal olnud. Sõber-ülikoolikaaslane Ivari Padar käis mul keset suuri loomi ja väikseid lapsi külas ning soovitas võtta väiketaluniku otsetoetus 15K. Et seda pälvida, maksin juurde mitu kilo makse – ja sain. Ostsin traktori ja hiidkaubiku. Teenisin nendega 2 aastat Soonet – nagu lepingus kirjas.

Ent loodetud ja tabelitesse kirjutatud kasvu-vood – mis aastal 2015 veel nii reaalsed näisid – pöörasid hoopis kahanemisse. Seda kogesid minuga kõrvuti kõik kõrgharitud entusiast-missiooni-talunikud. Kes kitsepiimaga, kes lambakarjadega jukerdades – loodetud kasvu asemel enam nulligi ei saanud.

Toetuse abiga ostetud traktorit kasutasime alates 2017. aastast Altweski tõstmiseks varemetest kultuurikeskuseks. Kaubik teenis Uganda taluvilju maale toovat kauplust Tervist, Aafrika! Üha karmistuvate vet-tolli-jne eeskirjade tõttu lõpetasime selle mõõduka kahjumiga.

Viis aastat peetud lastelaagreid samuti uute reeglite taustal ametlikult pidada ei saa – kraanikausid, litsentsid...

Noortestuudiosse tuleb noored tuua süles, pesta-toita-emmeda – muidu nemad ka tasuta trennidesse kohe kuidagi ei saa. Ning kogukonnale toetuste pealt pakutud trenne-etendusi-kontserte paugutades saavutasime saali avariilise seisundi – tänaseks on põrandaalused paeseinad ja nende peal olnud talad kännis ja põrand õhus, Südamesalu poolses seinas vundamendist katuseni 10+-sentimeetriline mõra...

Sotsiaalne tellimus küsib Robinsoni rahu – täiskasvanute rehab-laagreid, kuhu 3-5 päevaks kogunedes antakse telefonid-autovõtmed käest, hakatakse tasakene paberi ja pliiatsiga kirjutama ja joonistama, oma pea sisemusega tutvuma – ja luuakse ühine näidend.

Et seda pakkuda, peaksin ostma saali sisse suure telgi, mille sees pliidi ja gaasipuhuriga majandada – sest meie tegelussaalil on puudu kõigest lagi, põrand ja seinad. Wc-st ma üldse ei räägi. Mida ei ole, sellest pole ka rääkida.

Aga silme ees on mul restaureeritud saal, kemps ja külalistetoad tema kohal uhiuue katuse all.

Teatri-koolitussaal ja kammersaal sauna ja vastse püramiidkatusega – Südamesalu-poolne sulnis aatrium nende vahel...

Mitte projektirahadega, taeva pärast!

See oli ära – pihustasin 2 aastaid oma ajusid, kuulutasin selle orjastuse-alanduse lõpetuseks välja isikliku brexiti. Kui seda lubadust rikkusin ja ikka taotlusi vorpisin, sain karistuseks kriminaaliks.

Oma sissetulek ja arendused tuleb teenida sellega, milleks oleme sündinud – ent ülikiirete muutuste tuules tuleb ka endal jõulisi-teadlikke kannapöördeid teha.

Mispeale küsitakse tagasiulatuvaid aruandeid, tõestamisi ja põhjendusi, miks vastuvoolu elulaaditalu pidamist ei jätkanud. Mul on aus ja puhas oü, kena ja korras mtü. Iga toetuse eest olen teinud kordades rohkem kui nõutud. Mtü peab vaatamata avariilisele saalile ja riigile järgmise augustini kultuuritööd tõukama – et juba õpetajate jaoks saadut tagasi maksma ei peaks. Kui oü puhul leitakse, et ma pole pälvinud, läheb tema kõigi parimate ootuste ja unistuste krooniks pankrotti.

Pankrot on üks kena koht, kuhu kogunevad loendamatud tublid eestlased. Suurem osa meist erinevatel põhjustel kriminaalid ka.

Mul on külmkapi uksel meetripikkune paber kirjutamisel-koostamisel raamatute, tõlgete ja näidenditega. Ning vastus armsama küsimusele, kas ma tahan tõesti tema veskipreilist koduperenaine olla: jaa.

Mida enam siin kodunedes-väestades-panustades – seda kindlamalt tahan ka ringi koomale tõmmata. Paisusild ja järvekallas peavad olema avalikult kasutatavad? Ei pea. Uue suve juunikuus lõpeb projekt, mis kohustab oma kodu räusk-röökurite-jotapiknikega jagama. Paisukaitseala suleb väravad. Oli tuttav meeldida.

Asjad loksuvad paika. Mõnikord aeglasemalt kui arvatud – enamasti pigem kiiremini kui loodetud.

Läks kaks kuud aega - ja eakas kass Taavet otsustas, et kaks valget tüütust tuleb välja kannatada. Lähenemiseks andsid suuremaks-enesekindlamaks kasvanud kõutsivõsud Rabinovitš ja Ahmed vanamehele mõõduka kolaka, et susisev taat lõpuks ometi aru saaks: nüüd on nii. Nüüd magavad kolm kõutsi minust vasakul ja kolm kollast koera paremal. Hobused on esialgu tallis... :D

Ühes alumises toas resideeriv poeg Richard niitis mulle platsi, kus ratsutada saan – kui Mati kabjad korrastab. Teises alumises toas pakub Indi mulle elu esimese võimaluse teismelist tütart läbi selle-tolle loovida. Vanim tütar jäi minu ja laste-loomade lahkudes isaga – samaealine keskmine tütar läks omakorda minu muinasmaalt minema.

Kuna Urve Uusbergi Riinimanda kooris laulev ja We Dance stuudios tantsiv Indi pole koos loomrahvastega konteinerisse pakitav ja ugandeeritav, on taevaisa mulle kindlalt teada andnud, et minu ülesanne on vaatamata riigi ja projektide, muu ja määga toimuvale siin ükshaaval ja korraga oma Ükssarvikuid ära tunda ja taltsutada.

Nägime äsja Mahtras, kui sarnased on samas energias inimeste püüdlused ajaloo pitseri peale midagi uut-heailmalikult õitsvat püstitada. Koos meiega nautis talurahva muuseumi pakutud ekskurssi 5 inimest – kangastelgede-maalimise tasuta koolitust... mitte keegi. Kuna ka meie perform-päevadel nii Altweskil kui kabelis roteerib samuti põhiliselt sama OMAde ring, siis nii need asjad ongi. Kohtumiseni vastuvisiidil Altweskil, imeline Anne Daniela!

Külavanem Kuningas – ametilt advokaat – külastas meid kaasa ja kuuma õunastruudliga. Olime ka nendega väga samal lainel. Esiteks jõudsime järeldusele, et olime kevadel asjata nukrad, et veeproovide võtmise nõudmise taha takerdunud projekti-tõukamine peatus – tulvavee ajal saanuksime pehmelt öeldes teistsugused analüüsid kui juulis-augustis – meedet siseveekogude puhastamiseks, millele see kallis töö pidi eelnema, ei avanenudki.

Seoses sellega, et eelarve kahanes veel 50 miljoni võrra, pole oodata ei meedet ega ministeeriumide tuge – ehkki varsti 50 aastat puhastamata strateegiline objekt on nii magevee-reservuaarina, tulekahjude kustutamise veehoidlana kui puhkepaigana ülioluline nähtus, keegi peale tema kallast omavate eraomanike tõenäoliselt tema puhastamisse investeerima ei hakka.

Kogukonna ühise järvepuhastuse ees seisab pisiasi, et kõik kaldaribade omanikud ei saa ega taha finantseerimises osaleda. Puhastada ei saa moel, mida harrastati kolhooside ajal – kopad-sahad hävitaksid järvepõhja ökosüsteemi – samas ei toimi ka üksnes niitmine – juured jäävad mitmemeetrise sette sisse ikka alles – vajame 21.sajandi tehnikat, mis on täiesti olemas.

Riigimaalt järve kukkunud 2 hiidpuud enne külmasid ja jää teket tükeldada ega ära vedada ei saa – ühitame Eero Esnari töö siis kaldaäärsete teiste kohe-kukkumas puude väljavedamisega ning teeme kokku 7 puud kütteks.

Jääb loota, et varsti on taas põhjust ja võimalust kütta ka hetkel ametnike poolt avariiohtlikuks kuulutatud Altveski loovuskose saali, millel on puudu põrand... nojah, seinad ja lagi kah :D

Jälgime nii keskkonna, põllumajanduse kui regionaalministeeriumide püüdlusi üliõhukeseks muutunud riiki ümber jagada ja korraldada ning ootame huviga, kuidas ikkagi tuuakse maale elama inimesed, kes ei saa pangalaenu, et kodusid osta – koolid-kauplused-sidesõlmed sulguvad – ja töökohad ei asu enam kinnikasvava järve ääres, vaid heal juhul Tallinnas, tegelikult aga ka Aafrikas...

Samas roiskuval konnatiigil ja jahedatel ilmadel on oma võlu - jotapiknikud ja vinnilõuad ei rooma koduõuele - ja kui järv ükskord oma finantsi ja vaevaga puhastatud saab, tuleb värav sissesõidutee ette ja ükski muidu-lagastaja ei mökita siin kalda kasutusõiguse teemadel - kes ei panusta, ei krooli, nii lihtne oogi :D Ka praegu just on miski võõras toyots ninapidi meie heinarullidesse pargitud, skodillac otsati meie tallis ja keski enamvähem Indi toas – elagu avalik loovuskosk, onja...

Tänan pigem õnne, et praeguses seisus ei tohi Altveski saalis ülearu kultuuri üritada - tüütu ja kulukas ja tulutu värk, ausalt-noh. Nii palju kui projekti-ike eeldab, teeme mõistagi ära.

Igal alal ja suunas teeme oma parima.

Soone talu Kumma külas läbis kaduneljapäevase värskenduspuhastuse. Maksab uuele pere- või sõpruskonnale 97K ning tutvumispäev on välja kuulutatud 2. oktoobril kell 18.
Suurepärase infra veeres ootab mugav ja muhe palk-põllukivi-tare kodu või loodusturismitalu rajajat - laut ja 6boksiline automaatjooturiga tall sobivad piiramatute unistuste täitmiseks. Lisaks keldriga püramiidpaviljonile on kaks kapitaalset kõrvalhoonete vundamenti, neist ühe peale saab vormistatud projekti alusel kohe päikesepoolse rõduga saunamajakese ehitada. Koplite taga metsaservas on... Kui tulete, näete

https://www.facebook.com/katisaara.vatmann/posts/2832356413460489?notif_id=1569564661215636&notif_t=feedback_reaction_generic

Ent olulisim on, et on ajad, mil iga kibuvits, seen, hobu-koer-kass ja inimriigi fakt kõnetab nii, et soojad värinad panevad mööda selga üles alla ja ütlevad iga paigale libiseva pusletükiga: midagi väga suurt ja head on sündimas.

Mu vanim poeg loob ühes toas uusi maailmu ja püüab ükssarvikuid, noorim tütar harjutab teises toas Pärt Uusbergi laulu - kusjuures Pärt andis talle äaja laulutundi.

Tegemist on nii kirgaste väemeestega, et... On päevi, mil tead igal hetkel: olen õnnelik.

See siin ja praegu on minu Elu ja Lugu.

Tänan ja õnnistan!

Kui on torm, tänan, et see viib heintest tolmu ära ja see on hobustele hea. Kui hobunad on ööga rulli ümbert võrgu ära harutanud – tänan ja vean 12 hiidsületäit heina talli varjule - ja saan sedasi kõhuvalust-nõrkusest totaalselt lahti - särg märk, aga sisikond sõber jälle

Vot vam hipoteraapia – aitab iga ilmaga transformeeruda

Maale pulseerivad uue energia vood paiskavad vana mustri korrapära kaosesse ning ankurdamine tähendab uue harmoonia loomist läbi kontrolli vabaks andmise. Kord on väga palju suurem kui kaos.

Peaasi mitte ülemisi korraloojaid oma iganenud eeslikese-mõõtkavaga ahistada, kui nad meile Ükssarvikuid valmis seavad ;)