Tere talv - teadlik selline...

Talv on alanud – simunapäev oli härmas-karge-päikeseline ning öö tähistaevalik.

Indigo Tom puhastas meid laupäeva õhtul tormi hoolde,
hirmud-valud-mürgid lendasid padukasse ja tuulde -
iga meist peegeldas end ühisväes enese juurde -
tere läbi musta kuu puhtasse helgesse uude kuude!!!!!

Me käime kodust väljas... oma kodu vaatamas.

Veendume selles, et planeet Maa on tõepoolest meie Kodu.

Ühendame väed - ja kõik on kõigi ja kõigega parimal võimalikul moel ühenduses.

Kogeme oma enese aegruumi ja muinasmaa õigsust kõigi võimalike variantide seas.

Ma tean, et mulle antud anne on ülesanne, et Saage Saarariik Altweskil on minu missioon - aga ikkagi on nii nunnu mängida mõttega, kuidas ma poen oma hobustega Adilasse või Kärinässe peitu ning saan otsekui vannajummala enese selja taga puhata ja mängida... Ent pakutud suure töö asemel väikese valimine on loobumine ja Teelt kõrvale kaldumine.

Suur ja nõudlik, raske ja raju? Jah. Mul on see au.

Kaugelt paistab paremini.

Mina olen oma kuningriigi Madre – Mutter -, mitte mutter teiste meeste masinates.

Sel noorkuuajal on valikute aeg - kes-kellega-kuhu-milleks kulgeja Mina olen?
Valida on lihtne.
Kohe, kui küsimuse esitad, astuvad Su majja vastusega inimesed.
Hetkel, mil kahtled, tuleb su juurde Valge Koer, sünnib su südame sülle Märgiline Vasikas ning su enese hobused käituvad, nagu Ükssarvikud ikka.
Tekstid ja teadmised, kaaslased ja külalised mitmetest dimensioonidest tõstavad tiibu, kingivad ja kuldavad selle, kes astub, see annab, kes kõnnib see kannab.
Luban kogu hingest sellel kõigel sündida, tänan ja õnnistan.

On kingituste aeg.
Kui lapsed maalivad väikese tubli Twiggy-Piggy-Hipsteri musi lilleliseks, on temakene täiesti Uus.
Kui käid enne kinnominekut laste ja lapselastega oma enese lapsepõlveradadel, on täiesti Uus nii Pärnu kui sa ise ka.
Kui su hobused rändavad lastega läbi galaktikate, pühast ja puhtast rännakust võtavad hobuemmede kõrval täiel väel osa ka nende varsad, kummardab su süda selle kuningliku Kingituse ees, nagu oleksid just praegu saanud viis hobust...

Mina ise tänan!!! Sain kingituseks teadmise, et olen võimeline koos hobustega Teeta-tööd tegema.

Päris mina. Kõrgema ja maise mina ühtesulamise hetkel minnakse rändama. Ilma hirmuta - sest Hobused oskavad ning nende ja minu 5D järglased teavad, kuidas peab ja mil moel saab eriti hea

KukriMukri on siis, kui koos on kõik mu lapselapsed, enamus lapsi korraga ja kordamööda - ja veel hästi palju Rahvaid. Neid aegu ei saa kirjeldada. Kogeda on vaja. Täiega.

Mõtsin Adilas Tommi kontserdil asja üle järele. Minu koht on Altweskil. Adilasse koondunud väerahvas - mitmed valgustööliste pered on sinna elama asunud - vaatavad mind kut õnnistegijat spst, et ma tegen õnnist siin Saage Saarariigis. Adila Katjana oleksin lihtsalt üks seib Sõõruka masinas. Mis on ilus ja võimas - aga ikka väga allaandev põgenemisvariant.

Ma olen siin Altweskil nii kangesti kodus - iga ilmaga - ja variseva seinaga – iga tormimurru ja helendava elektrijuhtmega - ikka kodus.

Hetkel oma lühikese keti otsas paigas.

Aga eluperioodid vahetuvad.

On ajad, mil elatakse 7 elu ühes.

On ajad, mida mõõdetakse aastatuhandetega.
Uhkemat parkimiskella kui huulepulgaga kinopileti taha joonistatu ma ei tea.
Ja kui su koduuksest kõnnib sisse ülimalt väärikas vanameister, kes tellib kahe raamatu kirjutamise, sest on enda jaoks avastanud, mida oskad ja valdad...
Siis ongi sel kingituste ajal see Pidulik Tunne, et kõik on väga hästi ja õigesti.

Seoses kella tagasi keeramisega ÕIGESSE EESTI AEGA teen ettepaneku rakendada see teema ühistuliikumise vankri ette. 99,9% rahvast tahab, et nii jääks. Fakt, et kutsutud-seatud-valitud sellega ei arvesta, on nagu illustrats möödunudreedese büro-korruptsiooni koosoleku teesidele. Me saame selle lihtsa, kõigile arusaadava ja üdini puudutava teemaga näidata, kui keeruline on rahva tahet ametnikerdiste hirmunud mädamüürist läbi suruda - aga see on võimalik. Kui üks üldoluline teema on võidetud, tuleb neid juba laviinina.
Tuleb ka põhiküsimustele vastavaid inimesi. Maestra Marje oma tütre Kadiga. Ja sajandi endokriinhaigust omal nahal eriti vägevalt kogev naine. Kui ta ütles, et külastab, siis kõigepealt tuli vägev tõrge - midaprst, mapolekutsunud, minu vaikne pühaba - ongi nii, et kõigepealt tuleb reaktsioon iga asja peale vanade mustrite pealt - siis alles saabub uus hea ilm

Nisu-valgesuhkru-gluteeni-pastörpiima-alko vabana. Igas mõttes. Aloha!