Mardipäevik

Mart toob viljaõnne.

Robinsoni rahu mardipäevik Kuusiku Altweskil tõi tormimurru korrastamise tulemusel kütteks ja lõkkeks saanud tulest meie sõpruskonna ühisväena selle talve Loo.

Iga inimene ja loom, lind ja nähtamatu osaline andis oma lood ja laused. Nii uskumatult suutlikud naised kui helged mehed, nii arukad ja osavad lapsed kui hobud-koerad-kassid-metsarahvas, nii möödapatseeriv pilgutsi-osaduses kogukond kui keskendunud kalastussportlane oma kaasaskantava linnakesega...

Muidugi on võimalik vanadest maatriksitest üksinda mustreid murdes väljuda - aga samas sageduses sõpradega koos on parem.

Kahtlemata saab ka üksi päevi ja nädalaid okste ja nottidega joostes nõiasasi parkmetsaks harutada - ent ühes hingamises omadega koos on tõhusam.

Loomulikult on tehtav uhkes üksinduses oma tekstide punumine ja kanakese kugistamine - kuid mestis on nii tekst kui kana kordi ja kordi kogukam ;)

Tänastest tormidest väljutakse uues kvaliteedis kangelasena või küttepuudena krematooriumis ;)

Tänan ja õnnistan!

Täiskuu ja Vega paistel angervaksade vahele sündinud Vega Altaya Universe saabus õnnesärgis. Pärast lootekoti hammastega lahti sikutamist kinkisin selle Veteemale. Täpselt 4 kuud hiljem, täiskuisel Mardipühapäeval vastas Veteisa: kingitus võeti vastu. Väärika vastu-kingitusega.

Paisjärve äärde saabus kalastussportlane, kelle saak - särjed ja ahven - on nüüd soolvees vinnutatud kalaks saamas. Madre pole eluilmaski kala püüdnud - kuidas teisiti vastad kui profkalastaja abiga, eks ole :D

Kuna sport-kalastaja töötab tõupullide jaamas, võisin nentida, et 2 aasta pärast ta Altweskile tulles töömeeleoludest vabaks ei saa - mullikas Matilda tuleb koju.

Saage Saarariigi sünkrooniseaduste kohaselt õppis Indi samal ajal bioloogia kontrolltööks - teemaks... just needsamad kalad, kes meie kodujärves elunevad. Õpik ja google on kenad abilised küll jah - ent järvekalad elavad... järves, mitte töövihikus ;)

Veskipreili otsustas suurima särje järve tagasi lasta - oma bioloogiaõpetaja äsjalahkunud mehe auks.

Kui Madre oli Valtu mõisa koos valgustöölise-väelauliku John Elliottiga rännakut juhtima sõitnud...

Tuli tornaado. Indi ja Getter nägid Südamesalust peale kruttivat keerist, mis keeras puud peaaegu külili, tõstis päris piraka plekktünni Altweski seina äärest järve äärde, viis maast lehed minema - !!! - ja kadus. Tehtud.

Tuli-vesi-õhk-maa on kõnelnud. A'how!

Kohtusime trubaduur-valgustöölise John Elliottiga - Minnesota, USA - justkui esimest korda - ja moodustasime sekundi murdosa jooksul maagilise tandemi.

Kanaldasin raha kui kadunud ja tagurpidi keeratud hingeosa Loo - mispeale noormees nentis, et olen nagu muinasjututegelane ja... Sai aru eranditult igast eestikeelsest sõnast. Nii need asjad käivad. Samal ajal näib eestikeelsete inimestega suhestudes, et räägime lootusetult erinevaid keeli. Nii lootusetult, et tõlkidagi ei saa - ega ole vajagi.

Viisin hea rahva Rännakule - kohtuma oma Vaesusehirmu ja Küllusega - ja kogesin koostöös Elliottiga deltasagedust, mis on seni õnnestunud vaid ühenduses hobustega.

Ja ta laulis pärast maandumiseks oma ballaade, mille sõnad olid... täpselt samad, mis mulle Rännakut juhatades anti.

Kojujõudes avastasin, et õekene Stella Shakti tsiteeris samal ajal mind - hirmuga tuleb diilida, kuni ta on noor, väike ja nunnu :D - ning tornaado, mis sel hetkel üle Saage Saarariigi käis, lõpetas mitmeaastase teekonna.

Jõudsin kohale.

Let's rock!

Mõned hetked sõlmivad lõdva randmeliigutusega kokku otsad, mida on 7 aastat keerutatud ja pööritatud - jääb veel nädal Merkuuri sajandi tuuseldavaimat retrograadi nautida - tsentrifuug, raisk! - ja viimsed pusletükid libisevad mängeldes paika.

Kõik, mida on õpitud - tants ja rändamine, maalimine ja laul, skulptuur ja käsitöö - moodustab ühenduses hobustega tervikpildi. Kõik on kõigi ja kõigega seotud.
Täna, 11.11 kell 11.11 lõpetasime Sigridi ja Johniga eile - või 7 sajandi eest - alustatud rännaku.
Kõik on uus. Kõige eest on võetud vastutus. Kõik on harmooniline ja sünkroonis - siis ka, kui tundub, et ei ole - siis just eriti on!
Tere koju, 100aastane Singer!
Olles võõraste körtide müügikuulutusi põrnitsenud, sõlmusid needki otsad - ühe undruku raha eest oma enda õmblusmasin - just selline!!! - ja asjad on õigesti.
Tänan ja õnnistan

Retrograadne Merkuur – 1001 eesti keelt ja uskumatu käkkermökker igas eluvaldkonnas - laseb eriti teadlikult hinnata selliseid tunnipikkuseid telefonivestlusi, nagu oli juuksur Merikesega – ja esmaspäevahommikuid, mil helistab tsarinna Raissa, et – ise seda teadmata – kinnitada oletatud pisitõsi-suurasjade paikapidavust.

Shalom ;)