On ajad, mil iga pisiasi – suurtest rääkimata – ütleb, mis on pildil valesti.
Teadasaamine on juba pool teekonda õige pildini. Nooruke raskeveohobuse piiga Diana tahab võimalikult kogu aeg minuga koos olla ja koos luua. Saades aru, et pakasega on suur osa päikeselisest ajast sisustatud kuldsele kuuikule toast ämbritega vee kandmisega – tiik on jääs – tassib tõhus tibi plastplänne värava juurde ja hoiab oja kapjade abil lahti – ise ja ponid saavad sealt vee lausa kätte ka.
Jah, uue talli juurde – samasuguse, nagu Soone tallu jäi – tuleb automaatjootur. Ent täna on täna. Ja täna juhtus kõik märgiline, fookust ja keset kohendav ühe korraga.
Diku avastas, et tiigi jääkaanel seistes vajub see nii palju, et vesi tuleb jää peale.
Järvejää peal kükitavad kalamehed – üks muide koerte hämminguks kogu päeva meditsiinilise maskiga... - parkisid samal ajal parkla nii kinni, et teeotsaga eksinud ülisuure furgooniga kuller ei saanud edasi ega tagasi. Seda enam, et keegi oli ka tõkkepuu, mis takistab 20tonnist kivikatust möödujaile kaela kukkumast, ette parkinud...
Ja järgmisel hetkel oli Diana de Beauvais kõhuni tiigis. Jalad jäid terveks, külma ei saanud, varsti on kevad ja mind säästev vesterntall ja jootur ja linnud ja liblikad. Teine noor – VAU! - peesitas samal ajal häirimatult heintel päikesepaistes – ja tema ema Taya ei ehmunudki puu otsa pisiasjast, et kassid olid hobu-pubel enamvähem kaisus. Oh kui palju rohkem ma täna õhtul võrreldes hommikuga tean. Tänan-tänan-tänan!!!!!!!
https://www.youtube.com/watch?v=Xn65fJp6m8A
Et puhta südamega Valge Metall-Pühvli rüppe suubuda, tunnistan üles: kirjutasin Nopri-Ostrati ühisloomingu – lehmakommi talumaiuse – teksti talumeierei ja kojukande kodukale ilma, et oleksin seda proovinud. Teisi olin söönud – see oli ainus proovimatane. Oijoooooooooooo, kui hea see on! Just Valge Lehma-aasta alustuseks topelt-sobiv!!!
Mis saaks olla elusa piima suurtalu ja gurmee suurmeister Joel Ostrati koostöö kuldviljana sobivam kui Lehmakommi dessert? Vanaemad on oletanud, et koos nendega lähevad moest ka nende lemmikud. Paljude põlvkondade ülim maitse-õndsus on olnud koorene sulnis lehmakomm. Esiteks ei lähe uue ajastu vanaemad ise enam moest. Vastupidi – nemad dikteerivad moodi! Teiseks küsivad lapselapsed nende juurde sisenedes esimese asjana mitte wifi-parooli, vaid lehmakommi. Mis tähendas enne Nopri-Ostrati geniaalset ühisloomingut majatäit kommipabereid, kleepuvaid sõrmi ja üldse. Nüüd tuleb lihtsalt maiusetopsikud avada – neid tuleb muide väga palju varuda! - ja kõigil on hea. Magusalt ja koos. Võta heaks!
*
Enne Valge Pühvli saabumist nentigem – aeg läheb rabavalt ruttu. Estonia huku aastapäeval näidatud doku puhul jagasin Hando „Tartu da Vinci“ Kruuvi eluraamatu Estonia-peatükki. Kirjas see, mida sikspäkk skandinaavia ettevaatlikke teadlasi välja öelda ei söandanud. Hando raamat tükkis selle ja maailmaloomise ja 1001 võimsa teemaga on müügis – kõnealust peatükki kordan nüüd, kus dokfilmi autor on teistele hirmuks vangis ära käinud, siin – uuesti uurimine lükati kuuldavasti aasta võrra edasi.
Miks venelased uputasid „Estonia“
27.septembril 1994.aastal jõudsid Narva piiripunkti kolm rekkat ebamääraste koormatega. Neist kaks olid täies lastis, kolmas pooleldi koormatud. Et nende dokumendid ei olnud meie tollimeeste-piirikate arusaama järgi korras, peeti autod kinni.
Autode saatja helistas kuhugi ja varsti tehti korraldus autod kohe läbi lasta.
Veokid jõudsid Sillamäele. Pooliku lastiga rekka sisenes asutusse, kus tema lasti täiendati ning nüüd jätkasid kolm rekkat täislastis Tallinna sadamasse sõitu.
Venemaalt tulnud last oli koobalt.
Sillamäel lisatu on teadmata.
Tallinnas asendas keegi transpordi eest vastutav isik ühe rekkajuhi noorema mehega – humaansetel kaalutlustel, põhjendusega, et reis on vanale mehele ohtlik, tal on perekond, lapsed, kodu Tallinnas – pole vaja riskida.
Juht tõrkus ja väitis, et noor poiss ei tule välismaa trassidel sõitmisega toime. Pealik seletas, et sõita ei ole palju – Stockholmist Londonisse viivale laevale, võibolla pisut mööda Inglismaad – küll hakkama saab.
Ja rekkad läksid laevale.
Mahajäänud rekkajuht oli solvunud, kuid täitis käsku.
Ta ei aimanudki, kui suur õnn talle naeratas.
Minule rääkis mees detailselt minu töötoas ajal, mil ma tegelesin tema auto osade remondiga.
Ta rääkis hästi eesti keelt, et polnud isegi vene keeles fraase täiendada vaja.
Tema nime ma ei tea.
Ei tea ka, kellele helistas vene traspordi saatja Narvast – kes andis käsu autod kohe läbi lasta.
Suvel 1994 rääkis keegi varem tuntud klient minu töötoas ajal, kui tema tellimust täitsin, et „Lappu-tarkka“ Kroonlinnast oli ennustanud: varsti toimub Läänemerel suur katastroof – hukkub reisilainer paljude ohvritega.
Minul kui sündinud vee-alade-mehel tekkis õudustunne ja äng.
Kuigi ma ei ole ei usklik ega ebausklik.
Olen palju lainetel seilanud ning olnud raskete ilmadega kriitilises olukorras.
Peale hetkelist pausi küsisin sõnumitoojalt, miks just Kroonlinnast – kas Lapi tark on nüüd sinna kolinud? Mees ütles, et ta ei tea, aga nii talle jutustati ja tema räägib, mida talle räägiti.
Jutt oli küll täitsa nagu päris sõnumi moodi...
Hiljem hakkasin seedima: võibolla oli keegi seotud vandenõulane, kes tahtis oma südame pealt asja ära rääkida, kuid ei saanud seda otsesõnu kõnelda – oleks end paljastanud.
Sellise müstilise lapi-targa-jutuga sai ta sõnumi edastada – ent topeltkavalusest ma tookord aru ei saanud.
Ka 1988.aastal kuulutati lapi-targa-tarkusi NSVLi kokkukukkumisest nõnda, et sellest riigist peopesa suurust lapikestki järele ei jää.
Laevahuku ennustusse elasin siiski sügavuti sisse.
Rahustasin end mõttega: kui see peaks juhtuma, ei pruugi see meie „Estonia“ olla – Läänemeri on mitmete riikide laevu täis.
Kripeldama jäi ikkagi.
Venelased olid meid korduvalt ähvardanud – küll me veel teile näitame – kuigi te meid ei salli, varsti tuleme tagasi!
29.septembri hommikul äratas mind abikaasa teatega, et mootorlaev „Estonia“ läks põhja.
Minu esimene reaktsioon: niisiis need pätid lasidki ta põhja!
Seda uskumist ei muuda keegi – minu kui veemehe taju ei suuda maameeste mulliajamised kõigutada ja need, kes jutukesi puhudes toetavad oma diplomi peale on sama head kui ämma peale toetujad.
Samal päeval pöördus N. Liidu kaitseminister eestlaste poole satelliidi kaudu kõnega, milles ta õigustas „Estonia“ torpedeerimist.
Ta rääkis, et lahkub varsti ametipostilt, tahab enne lahkumist selgitada põhjust, miks oldi sunnitud „Estoniat“ torpedeerima.
Oli teada, et laeval olid nõukogude tegelaste käest varastatud materjalid ja strateegiline tehnika – kohver-tuuma-lõhkekehad. Igal riigil on õigus kaitsta oma riigi strateegilisi saladusi vahendeid valimata. Sellepärast saadeti allveelaev ja kaatritd, teatati raadio teel kaptenile, et ollakse laeva kõrval ja nõuti peatumist, et varastatud strateegiline tehnika tagastada.
Anti pool tundi kontrollaega.
Kui mingit vastust ega märki peatumisest ei olnud, anti veel pool tundi.
Kui ka teistkorde ultimaatu peale ei reageeritud, oldi sunnitud „Estoniat“ torpedeerima.
Eestlastel paluti mitte süüdistada venelasi laeva hukutamises – ise olete süüdi, et sõna ei kuulanud.
Inimesed, kes seda pöördumist kuulsid, paluvad oma nimesid mitte avalikustada, et nendega ei juhtuks sama, mis eelnevate tunnistajatega.
Minu versioon „Estonia“ uppumisest põhinebki faktil, et laev sai torpeedo-tabamuse. Plahvatusest vappus laeva põrand – seda tõendavad ellujäänud tunnistajad.
Laev hakkas vajuma pardal olijatele märkamatult. Vesilastis laev aga rammib lainet tugevamini – tekkis olukord, kus üha tugevamate lainelöökide tõttu võisid visiiri lukustid puruneda ning visiir kukkus alla.
Vesilastis laev hakkas järjest enam lengerdama, muutus juhitamatuks ning rooliga oli laeva nüüd juba võimatu püsti hoida. Seetõttu kaotaski laev tasakaalu. Laev vajus külili.
Sellele aitas kaasa lainetus ja autodekile tungiv vesi.
Visiiri põrkumine kerega tekitas visiirile jäljed, kuid ei saanud tekitada laeva raputavat lööki ega pauku, kuna vöör oli vee all ning vesi amortiseeris suurema löögi.
Väiksemast võdinast või löökidest on rääkinud ka tunnistajad.
Vee voolamine autodekile oli intensiivne, kuna vesilastis laev oli tublisti vajunud ja hakkas tasakaalu kaotama.
Autodeki vesi laeva sisemusse ei saanud ning terve korpusega laev oleks pidanud ikkagi jääma veepinnale hulpima – ka kummuli asendis.
Neid juhtumeid on maailmas küllalt olnud.
„Estoniasse“ sisenes vesi torpeedoaugu kaudu, mis võis olla umbes 2meetrise läbimõõduga.
Õhkpatja ei saanud tekkida ja kiire uppumine oli vältimatu.
Õhk on veest umbes 700 korda hõredam – seega pauguga, mis tekkis laboris metalli tugevuse tõmbepingis, ei saa võrrelda metalli purunemist vee all – laine sees.
Ajalehtedes levitatud väited ei olnud füüsikat tundvale inimesele usutavad.
Vesilastis laev kaotab lengerdades tasakaalu ja muutub raskelt juhitavaks tunduvalt enne mootorite seiskumist ja vesilasti teket reisija ei märka.
Alles mootorite seiskumist kuuldakse – ja siis on lõpp juba lähedal, kui keres on auk.
Arvan, et venelastele ei tulnud „Estonia“ uputamise mõte üleöö.
Plaan töötati välja riiklikul tasemel, pikalt ette valmistades.
Kohver-tuumapommid võisid laeval olla – need kaaluvad 22 – 25 kilo.
Vaevalt, et nad varastatud olid – pigem olid 5.pataljoni kasutuses ja juhtnupp Kremlis.
Tegu oli vandenõuga ja inimliku haiglase kadeduse ja vihaga – strateegia lugu oli vaid õigustuseks.
Et laeva lasti ootas mitu riiki, siis pidi asi väga tõsine olema.
Võimalik, et olid ka Läände müümiseks varastatud kohver-tuumapommid.
Et koobalt on radioaktiivne, võis selle katte all rekkade lasti seas ka tuumapomme üle smuugeldada ja tekkinud fooni põhjendada.
Igast sündmusest võib igal meist olla oma versioon.
Minu „Estonia“-nägemus põhineb üsna mitme allika andmetel ja nende analüüsimisest kujunenud sünteesil.
Mu kooperatiivi raamatupidaja Sirje Looritsa tütar pääses ja kõneles, mida koges. Ta oli baaridaam, paugu ajal käis parasjagu etendus ning põrand tõusis ja laev värises paugu ajal tugevasti. Järgnes kiire kaldumine ja paanika.
Baaridaam jooksis kajutisse baari kassaraha järele – riideid oli ka vaja. Tagasi tulles olid jalad juba märjad ning ta suutis üksnes tänu sellele mööda trepikäsipuud üles ronida, et laev oli talle hästi tuttav. Ta nägi dekil, kuidas kapten Piht ja teised meeskonnaliikmed aitavad inimesi parvedele. Ennast libistas ta mööda laevakülge alla ning laine võttis ta kaasa.
Inimesi kukkus tema sõnul ülevalt üha juurde. Talle sirutati käsi, mis tõmbas ta parvele ja sealt edasi korjati parvetäis kopterile ja viidi Rootsi.
Mu klassivennal – tõusuhimulisel kolhoosiesimehel – oli Eesti üks esimesi satelliiditaldrikuid – tema kuulis uudiseid sealt. Ka ingliskeelses kogumikus „“Estonia“ huku saladused“ on kirjas tõdemus, et inimene ei maksa midagi.
Kui strateegiline kraam on vaja kätte saada, pole tähtis, kui palju naisi-lapsi-rasedaid põhja lastakse.
Ja nagu näitas minu garaaži nukkvvõlle-nookureid parandama tulnud Ida-Viru veoautojuhi juhtum, pole vaja olla „obižennõi“, kui laevalt maha jäetakse...
Minule kui üdini tehnikamehele piisab, kui näen ühe korra salvestust inimkõrgusest august laeva keres. Minule kui mõtlejale ütleb väga palju see, et kui laevasse tekkinud auk luugiga ülivõimsa keevituse abil suleti ja nädala pärast see luuk koos raamidega lahti lõigati, pidi ikka oluline olema sinna sisse pääseda ja tõendusmaterjalid välja tuua...
Informatsioon kadus.
Inimesed kadusid.
Tume jeep, mis kapten Pihti peale võttis, kadus. Jeebi-nägijad kadusid.
Elektrik, kes nägi veokite laadungit ja uppuvalt laevalt mööda kaablite šahti üles ronis... kadus.
Oleme neid materjale ja pääsenute ütlusi koos Arnold Rüütliga uurinud – ehkki asi on 99% selge, pole me sel teemal ei artiklit ega raamatut ilmutanud. Et Rüütli positsiooni mitte kõigutada.
Arnold Rüütliga on meil veel ühiseid saladusi, mida nüüd vast võib juba tasapisi pajatada ilma, et need enam kellelegi viga teeks.
Meie president on üdini aus ja sügavalt Eesti-meelne mees.
Enne, kui ta läks omal algatusel Brüsselisse relvi nõutama, küsis ta minu käest tüübid ja kaliibrid, mõõdud ja määrad – mida on Kaitseliidule kõige rohkem vaja.
NATO peasekretäriga jalutasid nad targu koridoris, et vältida kabinetti paigutatud „lutikaid“.
Vaja oli 23millimeetrise kaliibriga kahureid, kuna venelastelt oli nende jaoks ohtrasti moona võetud.
Automaate oli vaja. Transpordivahendeid. Üht-teist veel.
Kui Rüütel oli tagasi, vestlesime tema esikus – ikka jälle tuppa sätitud „koduloomakeste“ vältimiseks. Oli nõukogude okupatsiooni viimane aasta.
4 päeva hiljem kamandati Rüütel kohe Moskvasse – talle kallale lennanud hagijakari võinuks ta puruks rebida, aga otsustati, et tuleb meile ise relvi anda, et me neid NATOst ei võtaks.
Venelase „antud“ relvad – 12 MIGhävitajat muu hulgas – oleksid tulnud koos lenduritega ehk siis uue baaside lepinguga.
NATO lubas oma relvastuse meile targu Iisraeli kaudu kingituseks saata.
Aga kustkohast Moskva seda kuulis? Rüütel ütles, et Brüsselis oli tõlgil väga puhas vene keel. Liigagi puhas.
Mina naersin – vangis oli mul koputaja tõlgiks, sinul nüüd tõlk koputajaks.
Soovitasin helistada NATO peasekretärile otsekõnega Brüsselisse ning rääkida oma kahtlustest. Oligi nii. Tänu Rüütlile avastati spioon!
Tänu neile Kaitseliidu operatsioonidele minu õuele kahur sattus ja palju kõneainet pakkus.
Haubits oli. Kaitseliitlasele on lubatud 5 relva. Kui minu „õueskulptuuri“ pärast ütlemist oli, nentisin: ta on küll jube suur, aga mitte päris korras.
Ta tõmmati Mehikoorma all Kaitseliidu jõududega järvest välja. Oli jah Ida poole sihitud. Aga põhjus oli kah: selliste relvadega tuli hiiglaslik Venemaa väikesele Eestile kallale. Ja üldse – minu kodu on minu kindlus.
Ma ei katnud kahurit kinni – mulle täitsa meeldis, et soomlased-rootslased ja mujaltki välismaalt tulnud teda uudistamas käisid.
Kuna kahur oli paigutatud „Tempo“ käru peale – tal ei olnud rattaid all, oli praami peal, mis jäi vrakina järvepõhja lebama – ja mul oli käru jälle laeva jaoks vaja, sai kahuri aeg koduõues läbi.
Nii Tartut-mööda rännanud sõjatehnika kui merepõhja jäänud „Estonia“ ümber jääbki müstika püsima...
*
The Hopi prphecy has been fullfilled...
https://www.youtube.com/watch?v=YTUIuBDxoOg
*
Lubage kuuloomise puhul olla lapsemeelne – meid abistavate kosmoserasside nimed sobivad nii üliväga hästi peagi algava poegimiste perioodi varsa- ja kutsikanimedeks :)
https://www.youtube.com/watch?v=whHsL0lDnPs&feature=push-sd&attr_tag=Mw2kzzOYw4oKUuLt%3A6
Stella Shaktilt Pühvli-aasta alguseks:
LÄHITULEVIKU ENERGIATE PROGNOOS JA 7 SOOVITUST EDUKAKS UUEKS ELUKS
KUULOOMINE TOIMUB 11.02.2021 21:06
PÜHVLIAASTA ALGUS 12.02.2021 (vaadake seda numbripeegeldust - sinu tulevane elu hakkab peegeldama just selleks päevaks loodud otsuseid ja valikuid!)
Selle kuufaasi algus ja ka Pühvli-aasta algus on mayade kalendri kohaselt Punase Taevateelise tsüklis, mida mõnede süsteemide järgi nimetatakse maisiks. Mais on sümbol selle kohta, kuidas maine kogemus sirutub taevani ja omavahel saavad kokku toodud taevas ja maa ehk saab loodud paradiis.
Iga kord kui selliseid kogemusi kohtad, milleks on sügav maine olemine, maised "väljakutsed", siis need kõik on tegelikult juurdepääsuks taevasesse õndsusesse. Kui valid ausalt endas olla endaga tõene. Vaadata kõigele otsa, ilma tahtmata ilustada või halvemaks muuta. Vaadates oma elu neutraalsuse pilguga.
Mistahes tunded, mõtted ja kogemused on meile kõik abiks, et me üles ärkaks enda lõpmatu kõiksuse-olemuse märkamisse. Sageli on need olnud rasked elamused, mis panevad inimesi jumala ja armastuse abi järele sirutuma. Uue aja energias käib reaalsuste vahetamine juba lihtsamalt. Sul pole vaja kogeda sügavat põrgut, et paradiisi järele janunema hakata.
SINU SÜDAMEST TULEVAL PALVEL ON TOHUTU JÕUD!
Kasuta seda!
1) MÄLETA, ET SU OTSUS VIIB SIND UUDE KOGEMUSSE
Piisab mäletamisest, et su sõnal on jõud ja siis otsusest – mina valin elada õndsuses, kerguses, rikkuses ja harmoonias. Seejärel lõõgastuda. Lõdvestuse ajal tõuseb energiasammas läbi meie loomuldasa uutesse maagilistesse kogemustesse.
2) VÕTA LÕDVESTUSE AEGA
Kes taipab võtta veidi aega maha enne edasi kihutamist, saab neist praeguse aja energiatest suurimat võitu!
Lõdvestume ja palume südame juhatust edasiseks.
3) ASUME HÄÄLESTUMA KÕRGEMALE JUHATUSELE
Saame läbi oma visioonide kontakti oma kõrgeima potentsiaali juhatusega – paralleeluniversumiga, kus need kogemused ongi juba sündinud. Me õpime ennast häälestama nagu pilli, et hakata selle kõrge oktaaviga kaasa helisema. Kasuta neid teadmisi, mida oled õppinud, et end tagasi rahusse aidata.
4) SÜGAVAMAKS MEDITATSIOONIKS ON TARVILIK EELNEVALT FÜÜSILISELT AKTIIVNE OLLA
Kui tahad seda kogemust võimendada, soovitan tantsida, teha joogat, aidates avaneda oma energiakanalitel kogu kehas.
5) SU ENDA USKUMUSED ON KAS ABISTAVAD VÕI TAKISTAVAD – NII NAGU USUD, NII MINEMA HAKKAB
Palun pea meeles, et blokeeringud elus tekivad mõtetest. Negatiivsus takistab edu. Pole midagi tugevamat ja tervendavamat kui enda uskumustesüsteemi ümberkujundamine.
Ning valik uut moodi elama hakata.
6) TERVENDAVAD PALVED
Näiteks: Annan vabaks kannatusteadvuse ja valin aktiveerida õndsuses elu.
See on väga hea algus, kui sellega kaasneb südamest tulenev sisemine tahe.
7) VISIOONI KUTSUNG
Kui tahaksid teada, mida imelist maailmal sulle varuks on, siis soovitan sul enda jaoks selle tulevikuvisiooni mäletamise alla laadida ja kanaldada selge visioon – mida su tuleviku mina sulle soovitab? Mis on su kõrgeima potentsiaali teekonnal sind ees ootamas? Mida tasuks endas fookuses hoida? Kahtlemine takerdab, usaldus kannustab.
Su südames on olemas kõik vastused!
Palun tea, et ilma selge visioonita edasi rahmimine võib sind viia vales suunas. Õige suund on lihtne. Kui tunned, et elu on raske, oled valele poole hakanud minema.
Kui soovid selleks uueks Pühvli-aastaks abi oma selge tulevikuvisoooni ja õige südamega kooskõlas suuna leidmisel, saad selleks alla laadida just äsja kanaldatud uut juhendatud meditatsiooni VISIOONIKUTSUNG mu kodulehelt https://www.stellashakti.com/meditatsioon
Palveraamat SOOVIN ÕNNE 61 palvega igaks elujuhtumiks ning luuleraamat KIRJAD ARMASTUSELE sõpradele Sõbrapäevaks ootavad sind raamatupoodides ja e-poodides:
https://www.stellashakti.com/tellimine
Õnnistust ja helget uude tsüklisse liikumist!
HOIA OMA VISIOONI JA ÄRA LEPI VÄHEMAGA!
Stella
jagad postitust= jagad valgust
aitäh!
Inimesed tegelevad ühel ajal analoogsete loovusmängudega. Mina mängin moodulitega, et neist Kodu kombineerida – Dallas ehitab sama loogika ja energiaga suisa kortermaju
Õpetaja Jaan Tammsalu: Õpetussõnad 30:1 Ma olen ennast väsitanud, Jumal, olen ennast väsitanud ja ma olen jõuetu,
Õpetussõnade autor kurdab, et ta on ise ennast väsitanud. Eks enamus väsimusest ongi ise tehtud, meie enda valikute ja sageli ka väga valede valikute tulemus. William James on väitnud, et miski ei väsita nii, kui lõpetamata töö lõputu kaasavedamine. Küllap nii mõnigi meist on seda kogenud, et mingite vajalike tööde, võetud kohustuste, ülesannete täitmise , tegemise , lõpetamise edasilükkamine tekitab väsimust, kärsitust, tusatuju. Olen aegajalt mõne kirja vastamist aina edasi lükanud, end pettes mõttega, et vastamine võtaks palju aega, on raske. Iga kord kui tuleb meelde, et kiri on ikka vastamata, vaevled, muretsed ja lükkad veelkord edasi. Lõpuks teed endale raskeksluisatu mõne minutiga ära ja ülisuureks kasvanud koorem veereb su pealt kui suur heinakuhi. Oled ennast vaevanud, väsitanud, muretsenud, närve rikkunud. Palju mõistlikum oleks olnud see tüütu kohustus kiiresti ära teha. Ma ei tea, kuidas Sina – mina kordan seda viga ikka ja jälle, mõtlen endale mingi kohustuse liiga suureks ja lükkan selle täitmise homsesse, sealt edasi ülehomsesse ja nii edasi.
Kuid Õpetussõnade autor taipas, et tema väsimuse põhjus on selles, et ta on ühenduse kõige hea jõu allikaga unarusse jätnud. Ta pöördus seda taibates Jumala poole ja ütles: Ma olen ennast väsitanud, Jumal, olen ennast väsitanud ja ma olen jõuetu, sest ma olen liiga rumal, et olla inimene ja mul ei ole inimmõistust, ma ei ole õppinud tarkust ja ma ei oska tunnetada Teda, kes on püha. Kes on läinud taevasse ja sealt alla tulnud. Kes on kogunud tuule oma pihkudesse? Kes on mähkinud vee vaibasse? Kes on paigale pannud kõik maaääred? Mis on Ta nimi ja mis on Ta Poja nimi? Küllap sa tead?
Küllap me kõik teame, kus on meie jõu ja julguse allikas, kuid aegajalt oleme kui elektrilised tööriistad, mis mõnel hetkel lähevad oma toimetustes pistikust liiga kaugele, juhe tuleb seinast välja ja me imestame, miks meil toss välja läheb.
Martin Luther on väitnud kahe sakramendi õpetuses, et ristimise läbi me saame ristiinimesteks ja armulauale tulles võime me loota, et see aitab meid ristiinimesteks jääda. Patukahetsus ja meeleparandus , Jumala armukuulutuse vastuvõtmine aitavad meie hinge tühjendada sellest taagast, mis ei lase meid vabalt hingata, rõõmu ja rahu tunda. Armulaual võtame tühjaks saanud hinge armu, taastame ühenduse jõu, rahu ja rõõmu allikaga. Armu kogenutena oma ligimestele armastust jagades jääme Jumalasse ja Jumal jääb meisse. Tegelikult nii lihtne see ongi.
Püüdkem siis elada nii, et me end asjata ei väsitaks, tühja karates jõuetuks ei muudaks. Hoidugem Jumala – lõputu, ammendamatu jõuallika lähedusse. Tark ei torma Jumalast eemale.
PALVE: Issand, anna meile andeks, et oleme olnud rumalad, oleme ennast mõttetult väsitanud, oleme eemaldunud tarkusest ja taganenud tunnetusest. Sina oled püha. Sina, Jumala Poeg oled tulnud taevast ja läinud sinna tagasi ja tuled taevastest taas. Sina oled tõotanud, et ei jäta omasid orbudeks. Sina oled kogunud tuule oma pihkudesse, mähkinud vee vaibasse, paigale pannud kõik maaääred. Sind kiidame Kristus, Sa elava Jumala Poeg
https://www.facebook.com/watch/?v=3748825918509437
Lahendused on lihtsad – kaasaskantavad minimajad, loodusest inspireeritud genekad nii elektri kui joogivee saamiseks. Ja nii ongi.
Sõidab vankreid värvilisi mööda maanteid
https://www.youtube.com/watch?v=mG_vRSgw0vg
Ja elektrit teeme edasi sedasi – eriti siis, kui mets päris otsas on ;)
No comments:
Post a Comment