Jumalaga, Jaak Johanson...

 

Jaak Johansoni lahkumine SÕBRAPÄEVAL on kogu eestlaskonnale sügavalt puudutav Sõnum.

Mina olen selles kehastuses ühe eelmise elu veetnud kõik laupäevad vendade Johansonidega noorte perede kommuuni moodustades – Soplepmannid-Ehrenbergid-Kallikormid-Lunged-Kaljujärved-jt

Antsuga koos raadiot tehes – kusjuures vend Johh lasi reklaami linti lugeva minu heebleid segi ajades... keset Mäksi otsesaadet eetrisse :D

Väikeses Eestis on ladus aduda, kui väga on kõik kõige ja kõigiga ühenduses. Magusalt valus.

Sõbrad on üksteise vaba tõusu kiirendajad – magusalt valusal moel. Mida valusam, seda kiirem tõus ja avanemine uuele tasandile. Flip-flop haaval. Flipist flopini – lahtihüppest uuel tasemel ankurdumiseni võib jääda vahe, õhus laperdamine. Kui Maale tulevad 3D kogemusi-elamusi-emotse läbi töötama ja ümber väestama kutsuvad energiad, on mõnel hetkel üsna kõik nagu peata kanad. Näiliselt pole neil hetkil sünkroonist midagi rääkida – tegelikult just ragin-kärin-põrge haaval kõik 3D puhtaks-praadijad just sünki saab.

Sõbrad-sugulased inimliigist on üksteise kiirendajatena karma agendid. Spiraalselt üles ringeldes jagame üksteisele hele-laks-hale-mölin-haaval vopse – tegelikult endale ja ainult endale. Ikka see nothing-personal-just-me visiitkaart igas meie kogemises.

Loom- ja taimrahvad on eranditult ja alati Valguse sõnumi toojad ja Algallika püha tahte teostajad.

Loomadel-lindudel – kaladel-putukatel ka – on lihtsam inimesele mõistetavalt asju liigutada ja märku anda. Taimede missioon on KÕIGE isetu jagamine ka mõistmatutele.

Vee mälu ja mee müsteerium tasandab inimeste mõtte-sõna-teoga tehtu ning jätab inimestele võimaluse oletada, miks pidas isake Noa vajalikuks oma laevaga vaid loomad päästa. Seegi on võimalik 5D tegelikkuses rekalibreerida. NÜÜD.

Sirje Laansoo vahendab:

KUIDAS MINUST SAI SÕDALANE.

Ükskord, ma jooksin hirmu eest,

nii hirm kontrollis mind.

Kuni ma õppisin hoidma hirmu

kui vastsündinut.

Kuula teda, aga ära anna alla.

Austa teda, kuid ära teda kummarda.

Hirm ei suutnud mind enam peatada.

Ma kõndisin tormiga julgelt.

Mul on ikka hirm,

kuid see ei oma mind.

Ükskord, ma häbenesin

seda, kes ma olin.

Ma kutsusin häbi oma südamesse.

Ma lasin tal põleda.

Ta ütles mulle:" Ma ainult

püüan kaitsta sinu haavatavust."

Ma tänasin häbi südamest

ja astusin ellu ikkagi,

häbenematult, koos häbiga

kui mu armastajaga.

Ükskord, mul oli suur kurbus,

maetud sügavale sisemusse.

Ma kutsusin ta tulema välja ja mängima.

Ma nutsin ookeane.

Mu pisarakanalid jooksid kuivaks.

Ja ma leidsin rõõmu just sealt.

Täpselt mu kurbuse keskmest.

See oli südamevalu, mis õpetas mulle,

kuidas armastada.

Ükskord, mul oli ärevus.

Meel mis ei peatunud.

Mõtted mida ei saanud vaigistada.

Siis ma lõpetasin püüde neid vaigistada.

Ja ma kukkusin välja meelest.

Maale.

Mudasse.

Kus ma olin hoitud tugevalt

nagu puu, murdumatult, kindlalt.

Ükskord, viha põles sügaval.

Ma kutsusin viha enese valgusesse.

Ma tundsin selle shokeerivat jõudu.

Ma lasin oma südamel taguda ja verel keeda.

Lõpuks kuulasin teda.

Ja ta karjus:" Nüüd Austa ennast raevukalt!"

" Räägi oma tõde kirega!"

" Ütle ei, kui sa mõtled ei!"

" Kõnni julgelt oma teed!"

" Ära lase kellelgi enda eest rääkida!"

Vihast sai aus sõber. Tõene teejuht.

Ilus metsik laps.

Ükskord, üksindus lõikas sügavale.

Ma püüdsin eemalduda ja tuimestada ennast.

Joosta inimeste, kohtade ja asjade järgi.

Isegi teesklesin et olen "õnnelik".

Kuid varsti ma ei suutnud enam joosta.

Ja ma kukkusin üksinduse südamesse.

Ja ma surin ja sündisin uuesti

igavesse üksindusse ja vaikusse.

See ühendas mind kõigega.

Nii et ma ei olnud enam üksildane,

vaid üksolus Kogu Eluga.

Mu süda Üks kõigi teiste südametega.

Ükskord, ma põgenesin raskete tunnete eest.

Nüüd nad on mu nõuandjad, usaldusisikud, sõbrad,

ja neil kõigil on minus kodu,

ja nad kõik kuuluvad ja väärivad.

Ma olen tundlik, pehme, haavatav.

Mu käed on põimitud ümber mu kõigi sisemiste laste.

Ja minu tundlikkuses on jõud.

Minu haavatavuses kõigutamatu Kohalolu.

Minu haavade sügavuses,

mida ma olin nimetanud pimeduseks,

ma leidsin leegitseva Valguse,

mis juhib mind nüüd lahingus.

Minust sai sõdalane,

kui ma pöördusin iseenda poole.

Ja hakkasin kuulama.

~Jeff Foster

https://www.youtube.com/watch?v=q0hyYWKXF0Q

Meile on antud energiad, võimalus ja oskus 3D mina ja kogemused rekalibreerida. Nüüd!

Enesehaletsuse ja häbita, tänu ja rõõmsate üllatustega.Kryon - Lee Carroll

 

Rewrite the Past

Past actions in 3D cannot be changed, but the memories of them can. So, therefore, if you rewrite your reaction to something that happened in the past, it changes YOU in the present. – KRYON

Personal insight from Lee:

This is one of my favorite concepts that Kryon has given us. Basically, it’s this: Change the past by rewriting the present. Then your future changes as well. If you received this card, perhaps you might consider how your past has shaped you.

If I meet a person today, I’m seeing them now and not in the past. If, however, they are carrying their past as a wound upon them, or worse … as an anchor they drag around, then I’m meeting a person who stayed in the past, wounded and tired. I want to say, “Where is the real person you are?”

What all this means is that we simply cannot let actions in our past define who we are today. Did you ever meet a person who had something happen that then created who they were from then on? Sometimes, it’s so profoundly etched in their personality that you simply don’t want to be with them. All you hear is the same “tape” playing over and over about what happened. Years go by, and it’s still the same story! Therefore, who they are today is who they were then. It’s like a snapshot was taken, and they never left that time.

Right now in this new energy, we have the profound ability to change everything about ourselves, and Kryon asks us to recalibrate the past.

When you think of something hurtful in the past, what energy comes forward? What does it do to you? In some cases, it’s so debilitating and painful that it calls you right back to that time. However, whatever it is you feel, it’s the energy of your reaction that is doing the “talking.” Change that energy, and you begin to change who you are today.

Imagine being peaceful again – forgiving others or yourself – remembering without pain. It would be the beginning of “reflection with compassion and wisdom,” and the end of a nightmare.