Tuhkapäev

 

Külmalaine kiuste on partidel-harakatel juba pulmarüüd üll – mis saab pakaselistel öödel neist ning maanteedel-hingehädades visklevatest meist – on Jumala kätes. Viirus on igaühele – linnugripp ja kroonviirus ja puha – iseasi, kas me selle vastu võtame. Altweski Robi kohustuslik test oli negatiivne. Vot siis positiivne mees.

https://www.youtube.com/watch?v=OfoieUypTKU

Tuhkapäevaga – 40 päeva enne ülestõusmispüha - algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist.

https://www.youtube.com/watch?v=j3vySrCqQKw

Mida tuhkapäeval teha ei tohi?

Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised:

Tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud.

Pikalt voodis pikutada ei tohtinud. Ärgata tuli varakult, sest kaua põõnajaist sai terveks aastaks tuhakott.

Juuste kammimine oli keelatud, sest vastasel juhul need muutuvad tuhkjaks, katkevad, lähevad sassi ja on inetud; või lähevad halliks, kõõm tuleb pähe jne.

Kaua ei tohi üleval olla ega tule valgel töötada, sest muidu vaatab laisknaine su ära. Laisknaine liikus ringi Läänemaal ja Muhus.

Naised ei tohtinud esimesena külla minna ja üldse ei olnud külaskäigud sel päeval tavaks, sest sellest kardeti loomakahju, haigusi ja majapidamisriistade riknemist.

Mida tuleks tuhkapäeval kindlasti teha?

Ärgata tuleks juba varavalges, et laiskus ei saaks ligi tikkuda.

Oluline oleks tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine.

Pesu pesemine tasub just tänasel päeval ette võtta.

Tuleb süüa lihaleiba ja karaskit. Tuhakoogid ehk lihtsalt pannkoogid olid tuhkapäeva tüüpilisemaid roogasid.

Vanarahvas alustas pikka kevadpaastu just tuhkapäeval.

Tuhk

Tuhka on väga laialdaselt kasutatud mitmesuguste riituste juures ja viljakuse taotlemiseks, samuti ravimisel. Tuntud maagilise tõrjevahendina kaitses tuhk igasuguse nõiduse ja kahjustamise eest, mistõttu teda on riputatud metsloomade ja kurjade inimeste jälgedesse, visatud soovimatutele isikutele, vaenlastele, nõidadele kas riietele või näkku. Ravimisel kasutati tuhka erinevate nahahaiguste peletamiseks.

Tuhka kasutati ka ennustamisel. Eestlased vaatasid, millised jäljed olid hommikuks koldetuhale tekkinud, ja ennustasid selle põhjal enda ja loomade saatust. Tuhka nagu muldagi on võetud amuleti või mälestusena kaasa.

Tuhka laotati põllule viljakuse saavutamiseks, tuhk oli oluline väetis. Sarnasel põhimõttel rajaneb ka krematsioonituha puistamine loodusesse või kodukohta - see on tagasipöördumine ja õnnistus maale.

Tuhk oli oluline puhastusvahend, sellest keedeti lehelist ja seepi pesupesemiseks.

Allikas: Folklore.ee

https://www.youtube.com/watch?v=R128eOBh3cw&list=RDR128eOBh3cw&start_radio=1

Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul tähistatud tuhkapäeva tuha päheraputamisega. Sellest lähtub päeva nimetus ja kombed, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemaletõrjumist. Tuha päheraputamine sümboliseerib patukahetsust, mis on suure paastu peamine eesmärk.

Tuhkapäevale eelneb vastlapäev, mis on liikuv püha ja langeb alati noore kuu teisipäevasele päevale. Vastlapäeva nimetus pärineb germaani keeltest. Nii rootsikeelne fastlag kui ka saksakeelne fasten tähendavad paastumist. Kohati on rahva seas vastlapäeva vastandina lihavõttepühadele nimetatud ka lihaheitepühaks.

Vastlapäevale järgnev tuhkapäev on ülestõusmispüha asukohast sõltuv liikuv püha, paiknedes kolmapäeval 47 päeva enne ülestõusmispühi. Tuhkapäev on olnud kirikus isikliku patukahetsuse päev, sel päeval algab paastuaeg, mis kestab kuni suure neljapäevani. Vana lääne kiriku traditsiooni kohaselt põletati vastlapäeval möödunud palmipuudepühast pärinevaid urvaoksi. Tuhk segati õliga. Tuhkapäeval pihile tulnud inimestele tehti sellest ristimärk otsaesisele.

Varasemal ajal peeti palvepäevi ehk pikemalt ka palve- ja patukahetsuse päevi neli korda aastas: advendi ajal, tuhkapäeva järgsel, nelipühale järgneval ning Püha risti päevale järgneval nädalal. Meil tähistatakse alates 1780. aastast vaid tuhkapäevale järgneva nädala kolmapäeval olevat, paastuaega langevat palvepäeva. Kiriku vana tava kohaselt on palvepäeva sisuks patukahetsus ja meeleparandus, palve oma pattude andekssaamise pärast. Sel päeval loetakse kirikutes jumalateenistustel ette Jumala 10 käsku, et terve kogudus ja iga kristlane katsuks oma elu läbi.

https://www.youtube.com/watch?v=6-RDXKB5hJk

Aukartus ja vastutus elu ees on Põhjala inimestele hellitava looduse rahvaste omast kargemalt ja pärisemalt kogetav. Tänan ja õnnistan!

https://www.youtube.com/watch?v=74CxNZtR84k