Minu isand, Kuusiku Altveski peremees
Robert töötas 10 aastat ekvatoriaal-geoloogidega ja kogus
teadmisi-oskusi-kogemusi, mida oleks nüüd patt kasutamata jätta –
2aastase ülilähestikku koos iidse vesiveski elluäratamise järel
juhin mina kultuuri- ja väekeskust ning noortestuudiot ja minu kaasa
liigutab taas Uganda mägesid.
Tema kõrval kasvanud Ediriza, Kizito
ja George on täna võtmefiguurid-sädehinged, kes juhendavad meie
mõistes talurahva-võrgustikku, kes meiega samas rütmis hingavad.
Perekond!
Kizito sattus koos geoloogidega mõne
aasta eest Kampalast Ntungamosse, kohtus oma tulevase naisega, teenis
tema kosimiseks 5 lehma raha – mis tõestas rwandalanna papale, et
mees on suuteline peret toitma – ja täna on neil kaks last ja
kirik. Kodus. Päriselt ka. Nagu meilgi.
Erinevalt moslem Edirizast, kellel on
nii suur pere, et järg selleni, et tema saaks naise võtta, ei saabu
nii pea. George Rubarest on alles oma Tee alguses – 23aastasena ta
ühtaegu nii õpib kui saadab külarahvast neid vilju korjama, mis
tänagi Telliskivi loomelinnakus Tervist, Aafrika! kaupluse kastides
nurruvad. Püüame George'ile saada EU Intra Africa stipendiumi, et
tema intellektuaalne tagala kindlustada.
Haridus, muide, on Ugandas ülimalt
soovitud-püritud – ekvaatoril on ülitihe koolide võrgustik.
Erinevalt eestlaste abstraktsest eelarvamusest on nad seal väga
arukas, heatahtlik ja taevaliku huumorimeelega rahvas. Protektoraat,
mitte koloonia – sellest ka austus valgete vastu. Mida turistid
pole suutnud pekki prassida – seda piirkonda pole veel
turismipiirkonnana avastatud – ilmselt Jumal kaitseb maapealset
paradiisi.
Jah, rahvast on üha rohkem – praegu
43 miljonit – mis tähendab alalist küünarnukitunnet ja
silmsidet. Aga ka seda, et sul pole seal võimalik päris hätta
jääda. Kliimagi poolest – sulnis temperatuur, üha harvenevad
vihmaperioodid – mis on ilmselt tükkis täiega Eestisse saadetud
:D
Ja käsitöine loov kultuur. Mis
tähistab ellujäämist. Ja tähendab kõiki eeldusi Altveski-Uganda
tervikpanoraami loomiseks.
Ja ka see globaalne vikerkaaresild on
meil perekondlikus vaimsuses.
Meie spirituaalne Perekond rajas
iidsesse Kuusiku Altveskisse väepaiga ja kultuurikeskuse, kuhu
kogunes stuudio MINA OLEN – mõlemad omakorda on vikerkaaresilla
kaudu ühenduses Uganda sõprade ja noorte, talurahva ja
väeinimestega. Lihtne ja loogiline :)
Eriti meeldib mulle sellesse lihtsasse
loogikasse kätketud reisimisvõimalus – kõrge lennukaar on parim
motivatsioon nii eesti kui uganda noortele. Ja ka reisivad puuviljad
on üsna samamoodi isiksused nagu inimlapsed.
Meie lapsed tulevad stuudiosse kinniste
kohkunud pungadena, kes võõrastavad oma enese häält ja
ihuliikmeid – ja puhkevad, nagu õied.
Meie panoraami laienemine ja arenemine
eeldab samas üha sagenevat Ugandas käimist. Õnneks on Kati ja Robi
veel küllalt noored, et jaksata ja jõuda. Tänane 50 on teatavasti
uus 30 – ent ühel päeval on ka see eluperiood möödas. Ühel
päeval peavad on valmis ehitatud Altveski heades jätkusuutlikes,
meie oma stuudiost välja kasvanud kätes.
Sinna on veel mitu aastat raju tööd,
ent koos peame vastu – sest oleme Perekond.
Perekond, see on
- üksteise täiendamine erinevustes ja erinevuste tingimusteta aktsepteerimine
- vastastikune parima väljatoomine
- vastavalt vajadusele vahelduv toetamine mõtte-sõna-teoga
- üksteiselt õppimine, kuivõrd oleme vastavalt Ülemisele lepingule tulnud üksteise õpetajateks ja õpilasteks – need ajad, mil õppimine eeldas valu, on õnneks möödas
- Your vibe is calling Your tribe – meie klann pulseerib helgelt ootusärevas Teadmises – edasi läheb meie ühis-avanemine auga teenitult külluses, hirmudeta koosloomes, harmoonilises jagamises taevariigi seaduste järgi.
No comments:
Post a Comment