Alanduse ülendamine

Mama Altweski kohavaim toetab Katrin Oja konstellatsioone nii, et keegi pole pärast struktuuride uurimise päeva endine. Oleme nagu päikeses pööritatavad kristallid, kes avastavad veel ja veel uusi ja uusi ja uusi tahke - nii et mõnel hetkel tuleb peale naer, mõnel minestus ja mõne tahuga tõtt vahtides küsimus: kuidas ma enne selle peale ei tulnud?
13. juuli konstellatsiooni teemaks saavad paarisuhted

Alandus palub ülendust. Ta tuleb su lapsepõlvest, müts peos ja ora pees.
Esiemade meisterdatud müts silmini, rähkled meeldida ja piisata. Piitsutad end teenima ja tõestama, sünnitama ja looma, ehitama ja jagama, et sind armastataks.
Üksildaste raudnaiste müts valutab peas, nii et usud legende ja reegleid, selg sirge ja mask näos. Pean-pean-pean - ja juba valutad üleni.
Kuni taipad, et oled sündinud Armastusest.
Sa OLED armastus.
Ühenduses Algallika kui sünniõigusega.
Tahantahantahan! tõstab su harjanud-kroonilise alanduse ülenduseks.
Enam ei ole su koju maanduvad jaaurajad, kes otsivad kitsedele võsa, kinnikasvavast järvest kala, 300aastasest veskihoonest -- mis on täielikult ümbersünnitatud - oma lapsepõlve ega kinnijäänud iseennast.
Piisab ühest pilgust - ja nad taanduvad.
Mida vabamaks ülendad alanduse, seda kõrgemas sageduses hinged saabuvad.
Nad ei lärtsata Madrele Kats, Katka ega Kadi - kutsuvad sind hingenime pidi.
Ülendud usaldavas voolamises puhastus-pühendus-haaval selleks, kes OLED.

Kuni su külluselaua ümber VEEL ikka ja üha haigustest jahutakse, laula tervisest.
Täna oma tarka ja tugevat, kaunist ja kannatlikku, tervet ja teadlikku keha.
Täna oma laste ja meeste vapraid ja visasid hingi ja kehasid nende avanamise-tervenemise teel.
Täna oma loomade puhtaid peegeldusi, õnnelikke poegimisi ja kasvamisi otseühenduses Kõiksusega.
Tänan, Patcha Mama, Mother Earth, Mama Duniani, Emake Maa!

Valgus näitab sulle just neid olendeid ja sagedusi, keda-mida koged siin ja praegu.
Valgus muutub - ning lisaks sulle kui sõbrale oma saaki näitavatele usaldavatele lindudele, tuppa volksavatele konnadele ja su jalge ümber sõnumeid toovatele hiirtele tõuseb majaseinatäis maamesilasi ühelt poolt ja herilasi teiselt poolt lendu, laskub su õlgadele ja juustesse... Mitte ainuski neist ei salva. Sinu traib! Õnnistanõinnistanõnnistan! 

Eatuse müsteerium

Me oleme eatud.

Hingetõusul oleme manipuleeriva matrixi ahelatest muist juba maha raputanud.

Võime VABALT olla oma lastest ja lapselastest nooremad. Hinge ea poolest sageli olemegi.

Meid ei morjenda, et vanade energiate mõistes ja mõõtkavas on meie ilusad ja elusad mängud siin maisel matkal loomisrõõmsalt... tavatud.

Ühisel teel emand Vahinguga oleme sooritanud terve rea Esimesi. Rajasime Raeküla nõiamajakese hooviteatri – millesuguseid enne polnud, nüüd on palju. Vallandasime Altweski Loovuskose etendusega „Südamesalu salavägi“ - nüüd on siin lavastusi olnud 5, tulekul 2, silmapiiril 3...

Ja esimese kabelikontserdi sarjast Contra Mortem tegime otse loomulikult ka Heli – ning herr Kaljumäega, kes oli hooviteatris 20 aastat tagasi... vanaisa – kuna temagi oli toona vanem kui täna.

Peamegi olema!

Teisiti me julmalt juurdunud reptiilenergiast üle-välja-vabaks ei saa.

VÄLJA igas mõttes.

Väli – välja – välja (3.välde) – mis tähendab ühtaegu nii väljasse sisenemist kui vanast välja minemist.

Oo imeline eesti keel – nii sügav ning ajukurde oma sügavusega sügamisi sügav :D :D :D

Jõudu eesti, inglise kui inglite keele omandajatele – mida kiirendab-leevendab omakorda sageduse tõus, mis selgendab-helgendab KÕIKE.

Tsiteerides mu poeg Richard Lõvisüda​nt - 3D matrixi manipulatsioonide vangistuses keedetavate konnadena biorelva käes hääbumise eest kaitstud on vaid see, kes tõuseb sujuvalt, ent see-eest KOHE 5D sagedusele. Ega teistelgi häda ole - käivad korra ära - puhkavad - ja naasevad taas ;)

Eelk Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse ja meie Ingli puudutuse korraldatud kontsert Contra Mortem 1 - Heli Vahing ja Peeter Kaljumäe Rapla kalmistu Tisenhausenite kabelis - oli Heli sõnul ääretult rahulik. Minu kui Heli-sõnul tuntud liialdaja sõnul oli tegemist imega: ettevaatlik rahvas sulas iga sekundiga, Heli sarmikas spirituaalsus ja elegantne vallatlemine koos Peetri maitseka huumori ja parimas mõttes professionaalsusega mõjus müstiliselt - inimesed naeratasid ja laulsid, õhetasid silmade särades...

Tänan kalleid kauaseid kaasteelisi Helit-Peetrit, kirikuõpetajat Mihkel Kukke, kalmistuhärra Raivo Ermi, väga erilist kolleegi Valerikut ja Rapla kultuurikeskust elektriklaveri eest!

Herr Aare Hindremäe filmis, monteerib ja juutuubib meie kontserdid - seniks seebikarbi-põlveotsa-katkeid 　

Kohtumiseni 20. augustil Contra Mortem 2-l - Voldemar Kuslap :) - ja 21. septembril on Contra Mortem 3 - Katrin Lehismets ja taas Peeter Kaljumäe :)

Senise elu parimat suve!!!!!!!

Sõitsime Heli Vahingu naksitrallide-autoga pärast Contra Mortem sarja 1. kontserti läbi Rapla, mina kenasti tagaistmel kultuurikeskuse elektriklaveri all. Vaatasin vasakule – Anne Veskiga alevijaanik... Vaatasin paremale – kiigeplatsil Kuusiku külajaanik... Kallistasin kodus koerad-hobused, tegin kübaraga autfitist kallima jaoks pildi ja... pugesin hommikumantlisse, tatrapudrukauss kaenlas. Et jäin vanaks vei? Ei, piisavalt suur tüdruk teab, et segamini ei tarbita – sellise kontserdi peale, nagu Heli-Peetri sooritus, tümpsadihei ei käi :)

Mu pojalt Richardilt: „Inimkonnal on vaja kiiresti jõuda 5D sagedusele.

Selleks tuleb rääkida ainult tõtt ning läheneda loovalt 3D keeles ;)

Üks suurimaid ohte on inimese manipuleeritud vaba tahe, millega mässitakse ennast järjest sügavamale 3D võrku.

Tehislikult tekitatud matrixisse.

Siin on üks mitte 3D keeles ning tõtt rääkiv video.

https://youtu.be/IStGVPWdD08

5G Technology and Artificial Intelligence - Warning from Extraterrestrial Pleiadian (Taygeta)

This is chapter 27 of Chats with Swaruu, an extraterrestrial young woman of Erra from Taygeta (Pleiades) (fifth density) with whom we have been in contact in...

youtube.com

Siin on natuke rohkem 3D keelt

https://youtu.be/Hs1J1yeewEk

Everyone Needs to Pay Attention to This! ALERT MESSAGE..

Everyone Needs to Pay Attention to This! ALERT MESSAGE.. 5g technology warning news current events june 2019 today this week this month Visit and Sign Up: ht...

youtube.com

See on oluline.

Vaba tahe.

5D sagedusel oleme kaitstud.“

Ja me oleme eatud :)

Kvant-olmlemine

„Vaata, oksad on maas!“ sosistas õunapuu. „Jajah, ma teen enne toad korda, siis tulen korjan ära,“ vastas emand. „Kaks oksa on maas!“ kordas uibu visalt ka siis, kui perenaine aknast õue vaatas ja adus, et miski välgatas. Igas mõttes.

Emand läks õunapuu juurde – mõlema mahalangenud oksa all oli tallaohtlik orapesa. Ühe oksa all teravikega taevapoole klaasikillud, teise all turris metallkollid – aegapidi pinnasest välja tõusnud, nagu neid kogu Eestimaa kõigi majapidamiste ümber erinevate olmekultuuridega ajastutel maetuina aina tuleb ja tuleb ja jääbki tulema.

Perenaise kõige kallimad jooksid ja mängisid pidevalt seal õunapuude all – ning ta tänas ja õnnistas, et kellegi päkad polnud haiget saanud, tänas ja õnnistas nähtamatuid, kes teda kutsusid, tänas ja õnnistas ka iseenese märkamist-ärkamist kutsele kuuletuda.

*

Inimesed tahavad, et asju nimetataks. Mis see on, kui sinu keskendunud, usaldavas voolamises tegevusi saadab kellegi tasane või hääletu kõne? Kuidas toimuvad olmelised imed – nagu näiteks paari liigutusega kodu loomine kasvõi hotellitoas, millest jutustab Tom Valsberg oma raamatus „Kuidas rännata ilma hirmuta“?

Intuitiivne olmlemine on meie sõprus- ja perekonnas käibiv nimetamine. Kvant-sõna tekkis minugi varasse kümmekond aastat tagasi tänu Saale Karedaga vestlusele Viinis. Tänu Saalele sain teada sellest 21. sajandi teadusharust, mis tegeleb ülipeente aineosakestega, kvantmehaanika ja väljateooriaga.

Ülitajur Lille Lindmäe kõneleb oma töödes kvanthüppest igas eluvaldkonnas – kvant looming-ettevõtlus: „Kvantfüüsikutele on tänaseks selge, et kõige aluseks ei ole mitte mateeria, vaid kõike hõlmav teadvus. Kvantfüüsika, käsitledes vaimsust ja teadust tasakaalus,näitab võimalusi kvanthüpeteks uutesse energiatesse. See pakub uutlaadi võimalusi kõigile ja kõiges. Oluline on tasakaalustada vaimsed ja füüsilised tegevused.“

Minu isiklikud kogemused kinnitavad: usaldavas voolamises tehakse imesid ja luuakse uusi maailmu – mis laienevad Väljas sama vibratsiooniga inimestele ja loovad omakorda uusi maailmu – mis... Ja nii lõpmatuseni.

Aimelises – mitte ulmelises! - uurimuses https://www.telegram.ee/vaimsus/teadusuuringud-toestavad-inimteadvuse-voimet-muuta-fuusilist-mateeriat seisab: „Mõtetel, soovidel, palvetel ja teistel teadvuse tahteavaldustel on otsene mõju meie füüsilisele materiaalsele maailmale ja inimteadvusel on väga suur roll kogu planeedil toimuva osas ja seda on võimalik ka teaduslikult tõestada.  

Armastavad mõtted, head soovid, palve ja tervenduse saatmine saavad tugevalt mõjutada objekti, millele need mõtted on suunatud. Eriti võimas mõju on suure hulga inimeste samasisulisel ja samaaegsel positiivsel  mõttel. Kui inimkond liituks teadvuse tasandil ühtseks ja üksmeelseks, oleks ta suuteline kiirelt muutma kogu maailma.“

*

Igaüks meist saab nii kodu luues kui puhastades, nii kokates kui pesu pestes muuta oma maailma. Praktika on endiselt tõe kriteerium, nagu väitis juba Karl Marx. Kui lõppenud-aegse reptiil-energia varjutatud mõju all kaasteelised väitsid, et talu kolimine mehekoju 300astasesse vahemerises meelsuses loodud vesiveskisse võtab mitmeid kuid, siis tegelikkuses sündis kvanthüpe.

3 päeva pakkisin talu.

7 tundi kolisime väga väikese seltskonnaga.

2 nädalat asetasin-sisustasin-kaunistasin.

Alles seejärel avasin arvuti ja nägin, et iga päev õpetab mõnid Alkeemia, Telegram või muu portaal olmlema nii, et ka energeetiliselt puhas saaks ning feng-shui poleks tüng-hui.

Mu helge luualennu lõppedes tööreisilt naases armas mees, kes tajus, mida naine teeb – ja lisas oma panuse. Nüüd veskikivi-lävepakk on ukse ees, uus köögikraan sai korda veed – ja imeliselt tulnud kolde sees on tuli hubane.

Lisaks sellele, et väga suur – 1000 ruutu ja 12 hektarit – kodu oli viimse vidinani paigas-puhas-kaunis, oli temast väge saades sündinud hulk muud ja määd hääd. Mu vanim tütar, kes kolimis-koduloomis-luudamist-nõidamist väga lähedalt südameüdini süvenedes jälgis ja panustas, sai kvant-kingituseks uue elu. Lõpetas töö päevakeskuses ja kaugüliõpingud ning koos sellega ka antidepressantide krõbistamise. Rajas oma ettevõtte Nainenaguorkester ning kvant-olmleb nüüd niites ja kopleid luues, koristades ja triikides, puid ladudes ja tegusalt mediteerides.

Vanim poeg mediteeris kvant-koduloome aegu siin, tulemuseks kunstirahva üleilmaline keskkond www.media.productions

Kütkestavalt kirgliku ja kiire valgustööKoja sünni kulminatsiooniks oli meie koera kutsikate sünd – ja kõigile viiele kodude tekkimine ilma, et neid üldse otsida oleks vaja olnud. Veel enam – kui soolaleiva-pikniku korraldasime, silmitses naine, kes meie täpilist ponipoissi sünnist saadik oli näinud, täiesti transformeerunud pilguga ja avastas, et see on ju tema väikese tütre hobuke.

Ponipoisi oma koju viinud pikniku eel küsisid sõbrad, mis on esimene mõte – mida kodu vajab.

Kamin isanda kabinetti. Ja see tuli – ääretult soodsalt, kaunim kui unistus, lisakütteks sõprade kvanditud korjandus.

Kuidas ma, lilleke, siia sain? On nüüd aeg meenutada. Luban järgijail lahkesti spikerdada.

*

Ringringring

Ma näen intuitiivse olmlemise võtit ringidena. Igaühel on loomisel oma meetod. Mina alustan energeetilise ringiga – kõnnin ja küsin hooldatavalt keskkonnalt, mida ta soovib ja millise vibratsiooni materialiseerimist me koos looma asume.

Enamasti ülehindan seda esimest ringi, arvan, et juba funkab ja sünkabki. Taipamine sünkrooni paluda tuleb reeglina siis, kui on tehtud 2 totakat tühikäiku – mine sinna, ei tea kuhu, too seda, ei tea, mida. Universaalset koosloomet tänades ja õnnistades tasub kõiki nähtamatuid abilisi meeltes pidada.

Inglid toetavad sinu päris-mina. Haldjad väestavad kohta. Esivanemad nii mina-juuri kui selles kohas enne elanuid. Tänajale ja õnnistajale tuleb universum appi. Ja siis õnnestub Koda-pidi kvandeldes järgida vaaremade soovitust: kui astud, siis anna, kui kõnnid, siis kanna!

Taotluse järel kõiksusele kuuletumine ja teadlik kohalolek viib võrratusse alalis-meditatsiooni, mis toob kaasa imelised lahendused – olgu töös ja hoos Hipiehitus OÜ või Haldjaolmlemine MTÜ :D Kordan ja rõhutan – ei mingit arvuti-nuhvli-näppimist ega ammugi mitte teleka-raadio-käppimist. Mõnele ilmselt sobib õiges vibe'is muusika – minu Kojahaldjad ega Inglid ei soovi seda ka.

1.Esemeline ring – nii kolides kui koristades viime asjad esmalt õigetesse ruumidesse, et nad saaksid seal harjuda – täiesti kindlalt on nii asjadel kui esemetel hing, mis peab ruumiga kohanema.

2.Mööbel järele – nii tube ümber tõstes kui kogu kodu ühest kohast teise kolides – läheb teise ringiga, vaibad-tekid-kardinad lähevad seni päikese ja tuule kätte laadima.

3.Tolmuimeja tuleb kolmanda ringi alustajana – seejärel rokib mopp ja laulab tolmulapp.

4.Asjade paika kvantimise juures on nähtamatu ilm kõige tuntavamalt abiline – usalda ja tee, nagu soovitatakse – selliste leidude ja lahendite peale ei tuleks sina ise.

5.Sool-viiruk-küünal on iga intuitiivse olmleja enesestmõistetavad kaaslased. Sool kogub negatiivse endasse – ja samas puhastab õhu kopsude ja naha rõõmuks. Viiruk ühtaegu nii lõhnastab kui väestab. Ja puhas elav tuli tulemuse vormistab.

6.Vaibad-tekid tulevad minu enamasti tuppa enne, kui soola kokku tõmban – tunne on selline.

7.Maalid-peeglid-talismanid asetuvad mul pea iga ruumide puhastuse ajal ümber – sest nii on õige ja hea kasvõi sellepärast, et sala-tolm ja seiskunud värgid-võrgud lähevad liikvele ning kogu õhustik saab värske ja uus.

Uue energia tänamine ja õnnistamine kaasneb eranditult iga ringringringiga – ta ise tuleb!

*

Maailmade loomine

Nii kolimine kui koristamine õpetab ideaali ja reaali teineteisele võimalikult lähedale loksutama. Kolimisel on kõigi feng–suutra-rahvatarkade maksimumprogramm kogu vana kraami maha jätmine, et kõik oleks faktiliselt ja füüsiliselt uus. Mis on samas harjutus algajatele – täpsemalt: kui kõik-kõik on uus, polegi õieti midagi praktiseerida. Paki lahti, paiguta, täna ja õnnista.

Realistlikum variant, et asine maailm tuleb kodust kodusse kaasa, annab seda tõsisema ülesande, mida mastaapsem on kolimine. Siis juhtub inimese kõigi 5 kehaga üks ja sama – mida võtta, mida jätta. Õhku keerutatud tolm trallab esmalt seal, kus kokku – seejärel seal, kus lahti pakid, tassid ja rassid.

Mina muide selle sooritusega põrusin. Esmalt sain kapitaalse köha – väljaütlemata asjad paukusid ööde kaupa ning päeval haukusin penidega võidu kummargil asendis, et taak välja läkastada. Kui juba laabus, siis Sahaara liivatolm tiheda kollase uduna meie kodusid kaunistama saabus...

Tulemus – suuresti tänu õpetlikule piiratud-vabaduse-viha-köhale – sai ikkagi kõik uus – nii 300aastane maja, maha jäänud 100aastane maja kui esemed-mustrid said tolmuataki abiga teadlikult süvapuhastatud.

Koristamisel on ideaal aine tiheduse kaupa kogu elamise ringringringitamine. Reaalne sooritus käib enamasti tubahaaval – nad ju ei lähe kõik viimseni kodust ära!

Samas ei taheta puhastades, et keegi segab. Lausa kurjaks läheme, kui keegi meie 5 keha klaarimisi pihustab ja tasalülitab.

Luudamine on nõidamine on kvantlooming.

Mummi kvant-luudamist vaadates lõpetas tütar teistele meeldise ei-kellegi-teostuse, unistustest üha kaugemal loksuva farsi – ja on õnnelik.

Poja globaal-meedia saamine – erinevate alade oskused contra reptiloid-orjastav projektimaastik, mis on eestlaste kogu ajaloo rängim alandamise-hirmutamise moodus – tasakaalustas 5 keha energiad. Lisaks ka nais- ja meesenergia.

Raha ja ratsmed, mis kuuluvad matcho-maailma, vajasid harmoniseerimiseks vaba tõusu versus teistele meeldimine. Senine võidukas Ajujaht, Sprayprinter, judo, vabavõitlus, purjekad, voltisage – akrobaatika hobuse seljas – said teiseks pooluseks Visheni Mindvalley, Püha Graali ordurüütlite valgustöö ja puhta armastuse.

*

Puhast armastust hobukoplisse jagama minnes ärge siiski leiba kaasa võtke – rüselus toidu pärast tuletab siis tükati liigagi teravalt meelde, kui oluline on kehakeel ja selgelt tajumine suurte sõdivate toitumisahelike vahel.

Kaasas olgu MINA OLEN – sellele oskavad hobud-kanaldajad müstiliselt vastata. Laup vastu hiid-hingelooma tugevat kaela koged, et iga hingetõmme on tõesti palve ja iga päev on püha päev.

Sellel pühal haaratakse sul põllekärinal sabast, kui oled rumalust tegemas – ja pistetakse sulle vargsi õiged asjad pihku, kui pärdik peas vähegi vaikib ja lubab.

Enesestmõistetav? Aga aegajalt vaja üha ja veel sõnastada - asjad on õhus ning kvanthüppest nii valgustatud äri ja teaduse kui pühaks palveks kujunenud intuitiivse olmlemise valdkonnas kõnelevad peaingel Michael ja Stella Shakti, Kryon ja Alexis Varnum, Mai-Agate ja püha Franciscus, Vishen Lakhiani ja Ingvar Villido...

Mina ka! Nii armas on jagada, kuidas olnud aegade tüütust kohustusest on saanud kestvalt õnnestav spirituaalne kogemine ja pidu sinus eneses.

Minu Villido

Tundmatute inimestega on just samasugune lugu, nagu maade ja planeetidega – meil on neist müütiline ettekujutus, kui pole neid nägenud-kogenud. Ja kui oleme, siis tekib samasugune „minu“, nagu Petrone minu-sarja maade-avastus-raamatute puhul. Peegel.

Eks me näemegi teises ennast – nagu ka raamatuist-filmidest nopime Mind.

Kõveriti või ideaalina – kuidas just keegi meid õpetab.

Kauge ja tundmata Villido esimene õpetus mulle tuli 10 aastat tagasi: tegelik isiksus on keegi hoopis teine kui kaugelt legendide või klatši killukestena oletatav. Tean seda iseenese näitel ammu – guru analoog võimendas teadmist.

Kellest tekitatakse müüt, kellest monstrum – kes on rahva hambus korraga mõlemana...

Minu jaoks oli veel-nägemata Ingvar ja tema Lilleoru keegi Vigala Sassi mesti šamanoidum, kelle fluidum mässis endasse iga mu kaasteelise, kellel oli au kohtuda.

Toona lähenes mayade ennustatud ja nihuvõitu tõlgendatud maailmalõpp. Minu, mu väikeste laste ja suurte loomade kodu oli siis Pärnu lahe ülemises tipus Liu majaka all. 3 kuud jutti oli -30 kraadi, kaev põhjani külmunud, majaseinad vaatamata pidevalt pliidi all tantsivale tulele väljast toani härmas, tall paksus jääs ja kliimaseade sügavas pees.

Pihtisin küllatulnud kursuseõele, et kooselu merega on moodustanud tõsise apokalüpsiku ja kui nüüd tuleb lisaks ka mandri-Eesti ääremaad uputav tõusulaine, siis ellujäämisvõitluses tühjaksväänatud minust küll kestjat pole.

Kursuseõde kirjastab täna Ingvari raamatuid – toona aga nimetas kõrgharitud minu hang-kang-pang-sang-heitlust sitatantristlikuks karmajoogaks. Vihjas, et võiksin oma ponide ja penidega Lilleorgu sobida. Uue Hea Ilma kogukond ja puha...

Tänaseks on Eestisse tekkinud terve väikeste jalajälgede, adilate ja kuultuurimõisate võrgustik. Tookord kujutasin umbkaudu ette, et ju ka Lilleoru on ökoküla, kus iga majapidu lisab tervikpildile oma tööjaotusliku lamba-hobuse-juurika-pidu.

Saatsin kujuteldavale hiid-Villidole hoogsa teate: müün talu maha – Lilleorgu ennast oma suurte loomade ja väikeste lastega lisada tahan!

Saabus... vaikus.

Selles vaikuses oli mul tegeliku Lilleoruni jõudmise eel läbida isiklik See.

Raplamaale kolides õppisin lehmi-kitsi-lambaid-kanu-parte-sigu-küülikuid pidama, erinevate loomrahvastega suhestuma. Sain teada iseenese võimete piirid iga tihedusega keha tasandil. Panin tütred mehele – ja pärast kaht ilmselt vajalikku suvekomöödiat päriselt Oma Mehe juurde ka iseenda.

Šamaan Evald rajas Raplamaal mu koju oma Päikesevärava-higitelgi-Koja – ja tõi sinna oma Selgeltnägijate tuleproovi klaaskäe. Õde Anu oma oli meil juba ees.

Aga mitte veel ei ulatunud ma Lilleoruga kohtuma – oli tarvis Kuusiku Altweski varemetest loovustöö-Kojaks tõsta. Enda ja oma Tee ainu-minusust mõista. Võrdlemata. Kellegi teise tiivaalust otsimata. Ei Kirna ega Hagali pesa – ise! Paar aastat pärast seda, kui olin oma Looga „Täisring – indiaanlane mõisavalitsejaks“ mööda Eestit tiirutanud, tuli meie tunnusmeloodia esitaja Lendav Kotkas siia. Nii me päris-Ingvariga Lilleoru tipis Lendava Kotka pühal piibutseremoonial kohtusime...

Ei ole ta kõrk ega karm, nagu enne silmsidumisi oletasin. Sarmikas härrasmees. Elegantne ja ehtne-lihtne ühtaegu. Kostümeerimata ja tõeline. Ei mingit silmade pööritamist ega spiritiri-hüper-vaimlemist – üksnes asjakohane sõnastamine ja ainult tarviline võimlemine.

Laplas-juursete näojoonte ja mõõdukalt buddhaliku fassongiga maailmalooja südamlik käepigistus kinnitas viimse kui aatomini, kui SUUR on see tegija. Teadliku muutumise õpetuse kui Kriya-jooga täienduse maaletooja.

Õpetus siis selline-tolline: me jõuame tõepoolest õigel ajal õigete inimestega tegema õigeid asju, kui loobume oletamast ja eelarvamast, põgenemast ja kartmast.

Mitmest kolleegist olid saanud Villido jüngrid, kes ehitasid-jäädvustasid tema maailma, tervenesid temaga kõrvuti – gurul ekskavaatorikangid, järgnejatel kellud-roomatid käes. Koos kooli ja kodusid, järve ja pühamu pisiasju luues tõusti tervenedes tervendajateks.

Kiitlemata-kõrklemata, kui zen ja om keegi just parasjagu om.

Järgmine palverännak oli Kooli avamine Siiri Sisaski kontserdiga. Temaga koos tegime Lood „Marlene“ ja „Eestlaste 4 kuningat“. Ja tegelikult on iga sõit või käik kasvõi kauplusse või külla nii palve kui rännak.

Kooli avamisele kutsusin kallima kaasa. Et elamusi jagada. Näe, millised kodud siin kogumis on – igal perel oma nägu ja tegu – nagu meilgi – lihtsalt ja ehtsalt ja puhtast armastusest loodud. Ümber loovuse-hariduse-kultuuri.

Õpetus, mille tookordselt käigult sain: ära muutu kannatamatuks, kui kahe aastaga pole varemetest veel päris paradiis puhkenud ega näiteks kaht miljonit teenitud. Palju õppinud-õpetanud Ingvar on Lilleoru pühapaika mõtte-sõna-teoga pühitsenud 25 ja kooli 10 aastat.

Meil on aega veel. Kõigil on aega veel... püsida omal Teel.

Mille otsijaid jälgides tekib küsimus – kui nõnda arvukalt üha ühe meetodi ja tehnika juurest teise juurde tormatakse, korraga ja kordamööda kõiki õpetusi järgida püütakse – kuis Oma ära tuntakse, kui nemad aina jaksavad-maksavad... Nojaa, see on nende asi.

Meie asi on, et kõigil on maisel matkal kaasas ihu-hing-vaim. Meie, oma maailmade loojad, kasutame korraga ja kordamööda neid kõiki. Vaimset tööd tehes anname puhkust kehale – füüsilist tööd tehes laeme vaimu – hing väestab ja toestab iga tasandit.

Nii hea, et Villido veenab selles, et vaimlemine-võimlemine peavad tasakaalus olema, ka mehi.

Tahtsin seda siililegi-selget seaduspära lasta just Ingvaril selgitada ka oma kallile siilile – ratsionaalsele-skeptilisele-analüütilisele elukaasale, kes pole just suurim füüsilise aktiivsuse sõber ja nimetab kõigi 3 keha tasandil alalis-toimivat mind energiavormiks ja loodusjõuks. Mis mõistagi vastab tõele.

Inimeseks olemis pühale kolmainsusele on pühendatu Ingvar Villido väljatöötatud ning oluliselt laiemalt kui Eestimaailmas järgimist pälviv Human 2.0 õpetus. Kes ei tahaks end võimalikult täiuslikult rakendada, ilma et Ego eputamised laseksid reptiil-energiaid tõelise jumaliku Mina sooritusi ära soperdama...

Loenguis sooritab Villido suurepärase esinemistehnika, tahvelarvuti, publikuga saavutatud sünergia ja leebelt kehtestatud alfaisase positsiooniga selle, et minu armas skeptik, alalis-argumentaator, 10009x mõõtja ja võibolla 1x lõikaja – aga võibolla mitte sedagi – astus guruga loovasse-lobedasse dialoogi. Ilma, et oleks ise seda märganud.

Ja muudkui õppigem, kuidas ta Seda teeb.

Ühtlasi on pärast teha kodune töö.

Kuidas. Kellega. Kuhu edasi.

Jah, meil on märkimisväärselt palju ühist – samad ümbritsevad inimesed vaimsel teekonnal, lõputult loovat ehitamist ja puhastamist, mittemillestki väga millegi arendamist, vaba kulgemise ja orjastava projektimaastiku vahel laveerimist...

Kuidas jääda vaimselt vormi ja normi oma muinasmaad ametkondade vahel loovides?

Selleks peab olema meeskond ja tööjaotus, õpetab Villido.

Kellega arvestada tervikpildil, mis Lilleoru kogukonnas on ka sissetuleku mõttes kaunisti tööle hakanud? Koos naiskonnaga müüakse seal õpetust ja üritusi, raamatuid ja alla-üles-laadimisi nii, et see on väärikas ja külluslik tehing.

Kuhu edasi fokuseerida oma Lugu nii, et õnnestuks tõepoolest teha, mida tahad, sellest elatuda, mitte tõelist Mina vägistada – ning pistelisi õnnehetki näpata?

Ainüksi Villidole mõtlemine julgustab: see on võimalik.

Veel enam – see on ainumõeldav.

Ehkki Ishvarananda lubas sissejuhatuseks Kriya joogasse täiesti teistmoodi kõnelda, sest see polnud teadliku muutumise kunst Human 2.0 – mis on tal muide joogale kui inimeseõpetusele täienduseks välja töötatud – voogas saali mahelahe inihinge inseneeria loomanahkade vahelt.

Agori. Automatism. Kogeja. Dhyana. Emtosioonidega samastumisest välja kasvamine - need olid asjad, mille 2019. aasta suvisest Lilleorust oma kodusesse valgustöökotta kaasa tõin. Siin oma teel neid asju ise, otse ja omadega edasi teen. Tassis kuumatõrjeks punane tee rooibos.

Iga Algallikaga ühenduja on oma loodud muinasmaa boss. Ingvar on saanud pühitsuse inimteadvuse 40 seisundi seas surfamisel 144 tehnika kasutamiseks ja õpetamseks. Olles seejuures üks 5st kogu planeedil. Ja temale elegantses muumorivõtmes Lugusid vesta sobib ja meeldib. Ilusal isasel moel pisut eputledes ja meisterlikult müües. Mis on loomulik – inimkeha püsib ja Lilleoru kogukond kosub maist toitu-elektrit-naftat süües. 5 eritihedusega keha vajadused on vrdsed. Nagu on õigupoolest ka tehnikad-praktikad-koolkonnad buddhismist šamanismini ja maausust nimeta valgustööni. Villido on neid variante nõnda palju läbi teinud, et ei mäleta, mitu ja miks. Tänases otseühenduses Omadega on tal jalas rõõmus ja vaba teksapüks. Ja mitte oranž pühendatu rüü. Ning Euroopasse ekstra teda vaatama tulnud joogi Mad Babaga laual heeringas ja kartuli-vorstisalat. Ei raame ega kostüümidraamat. Pühades äärmustes ära käinud tegija tohib. Sest ta on AGORI. Mitte segi ajada 1,5 sajandit tagasi Pärnus sündinud karikaturistiga :D

Jooga-sõna ise on maakeelde tõlkimata – mis on parem kui nihutõlge 1001 äputõlke seas. Inimolemuse õpetuse tegus Kriya-suund koos eriti füüsilise Hatha-joogaga välistab kõrvalt vaatleva emotsioone lahustava emotsioone sala-alal-hoidva paigalpüsimise. Kui eraklev-vaatleva suuna joogi end vähegi liigutab, lendab settinud s... taas ja taas ventilaatorisse. Ja probleemide ümber vadistavad lollid mõtted aina manifesteerivad ja taotlevad, loovad ja loovad ja loovad samade mustrite probleeme.

Praktikad timmivad haamrit õhus ringi vihistamise asemel täpselt sihtima – ent kui selles praktikas tekib automatism, peatub areng. Ning kogeja peab uued tasemed valima. Mida enm kogeja-tegija omal nahal läbi teeb, seda selgemalt ta samade asjadega sehkendajate murede-tõbede tausta läbi näeb. Seda tavapärasemalt tema loovas väes sokipaar x-faktori jõul lendu läeb – ning maagisooned-arteesiaallikad leiavad tema teadlikud käed. Ei miskit uhhuud selles maagilises väes.

Tänases Eestis pole õnneks ka seda segavat hirmu, et ühenduses olija oma argi-imede kogemise eest tuleriidale või ristile läeb. Oma pühendust õpetades ta selgesti näeb, kas järgijal on võti õigesti käes.

Kui on jamasti, siis tõlgib. Dhyana – dejateljnostj – tegu – näitab, kas õnnestus. Mis peamine – igal kogejal on oma isiklik olemuslik kogemus.

Kes ammutab praanat vikati või sõnnikuhargi rütmis hingates ja luuaga majapidu pidades puhastab üksiti ka endas üles tulevad tunded. Kes... Valik on sinu. Mis peamine – sina ei ole probleem. Oled kogeja. Iga mõttega oma tegelikkuse tegija.

Minu Aarne

Minu Aarne...

Kui transporttöölisel oleks lõpmatult omal käel midagi edasi õppida...

Kui transporttööline saaks oma tööle keskendudes endasse tõmbuda ja vaikses mõtluses maailma eest varjule pugeda...

Kui transporttööline jõuaks astehaaval, õppides ja mõtiskledes üha uutele inimeseks olemise kõrgustele...

Kui – siis oleks Aarne ilmselt tänaseni transporttööline. Ja hea tervise juures pealegi.

Enne iseendaks hakkamist jõudis teismeline tema õige mitmes tähtsas tootmisasutuses transat teha. Sest nii tema tahtis. Oli tite-east saadik harjunud maailma asju omal nahal, katse-eksituse meetodil selgeks proovima.

Ta oli artistide laps ning pisikese Aarne vanematel oli enamasti rohkem tegemist lavade kui lastetoaga. Sedamoodi siis kasvatas kitarr ja progressiivne popmuusika poissi, kelle isa oli romantiline-klassikaline südametemurdja Harri Vasar.

Ja nõukogude sõjavägi kasvatas teda.

Niimoodi juhtuski, et hipisugemetega Aarne, sõprade seas Ärniks kutsutu, võttis enne naise ja alustas iseseisvat elu - ja alles siis märkas muu hulgas ka keskkooli ära lõpetada.

Loomingule pühendujad peavad mingisuguseid mööndusi ikka tegema. See, kes tahab joonistada, maalida ja kujutavas kunstis meeliskleda, peab elatist teenima näiteks multiplikaatorina-tehnilise osavnäpuna, kes värvib joonisfilme kaaderhaaval olemas-olevaks. Kes armastab kitarri mängida, peab teenistuse nimel soostuma tantsuks mängimise ja muudlaadi muusiku argipäevaga.

Aarne oli oma kodus väga hea kitarrist oma maiste aegade lõpuni ning kulutas suurima osa maalide eest saadud rahast kitarri, võimenduse ja koduse muusikakeskuse muretsemiseks.

Kujutava kunstiga kaasas käiv kompromiss loomingu ja tükitöö vahel sobis talle paremini.

Võibolla ahvatles Aarnet ka trots rohkem kunsti suunas kalduma: muusikuna ei põlanud keegi teda diletandiks, karikatuuridejoonistajana pidi ta alailma vastama küsimustele, miks tema joonistatud inimestel on silmad pea lae peal koos, miks nende ihumõõdud logisevad, miks tema joonistatud maailmas ei kehti füüsikaseadused ning sulejoon on nii- ja naasugune.

Tulemuseks oli see, et Aarne veetis suurema osa elust ateljees joonistuslaua tagant tõusmata, andis oma maailmale veenva väe ning lihvis oma joonistustehnika jäljendamatult peeneks. Ega ei olegi suurt kellegagi võrrelda seda usinat graafiku- ja akvarellistitööd, mida Aarne oma karikatuuride kallal toimetas. Kuna mees joonistas end elu ajal selles žanris klassikuks, ei söendanud keegi tema tehnika kallal enam uriseda.

Tema ahhetama-panev absurditunnetus ja halastamatuseni terav huumorisoon ka süngeimas reaalsuses ringi vaatamisel aga panevad konservatiive tänini vaidlema: „fuih“, „no andke andeks“ ja „seda pole ju olemas“.

Akvarellist Vasarat mõõtes veeretatakse ka tulevikus tema ümber võrdlusnimesid Bosch, Dali ja Goya. Ja õigesti tehakse.

Aarne ei sobinud sildistamiseks.

Inimest, kes kasutab vabalt ja enesestmõistetavalt mitmeid eneseväljendusvahendeid, on tõesti raske lahterdada. Asi on piisavalt segane juba siis, kui keegi karikaturist Vasar nõuab, et akvarellist Vasarat võetakse tõsiselt ning muusik Vasar põleb ideedest, milliseid joonisfilme veel teha - ja kõik see Vasar kokku ostab leiba reklaamfilmide tegemise eest saadud rahaga ning vorsti leiva peale saab selle eest, et joonistab postkaarte, mis sobivad vabama maitsega inimestele sünnipäeva- ja jõulutervituseks.

Kes juhtus Aarnega pikemalt lobisema, võis üsna ruttu ja ilm-eksimatult avastada, et tema sees elas ka sõnakunstnik. Verbaalseid seosed, väljendite paradoksid ja eesti keele mahlakas absurdsus inspireerisid teda üliväga.

Ajastul, mil diplom maksab, võiks lünklikult akadeemilist Aarnet hõlpsasti anerudiidiks sildistada.

Ei saa.

Mees oli uskumatult avara silmaringiga nii sügavuti kui laiuti ning oli ses mõttes suure tähega inimene, et tundis inimsoo ajalugu, müüte, suurkujusid ja olulisi teooriaid põhjalikumalt kui nii mõnigi paberitega poiss.

Vähe sellest, ta nõudis teadmisi, pürgimusi ja arenemist kõigilt, kellest ta vähegi hoolis.

Aarnel oli õnn olla papa Harri lastest ainus, keda isa kasvatas, lähedaseks jäid need kaks isevärki meest elu lõpuni.

Isa nukuteatrile dekoratsioone maalides pidas Aarne isale pikki kõnesid marionettnukkude teatri võimalustest ning sellest, kui suur on oht jääda pelgalt nukunäituseks. Me kõik saime teada, mida arvab Aarne magusatest itaalia lauludest (vt.juuresolevat karikatuuri!) või skandaalsest nüüdiskirjandusest (vt. Aarne joonistatud kaanepilti).

Nõudlikkus, mida see terava keelega hilishipi ilmutas oma isa, õe ja noorema venna suhtes, polnud võrreldavgi käskudega, mida ta iseendale andis.

Tülikas itelligentsus ei lasknud tal rahulikult elada.

Parimad karikatuurid oli vaja kümme korda läbi joonistada ja aina paremaks teha. Filmistuudiotes grupitöö olemusest kasvanud rahutus ja mure jälitas teda ka öösiti. Maalimistehnika täiustamine ei lasknud Aarnet töölaua tagant minema seisundist või haigustest hoolimata.

Just niimoodi ennast läbi põletataksegi: hing aina rahutu, kõik hea ja halb ohjeldamatult üle pea kokku löömas, ihu sinna juurde loomulikult ühtaegu nii trenni kui puhkuseta.

Võib ju öelda, et nõukogude aeg eesti ruumis oli ideaalne kombinatsioon geniaalse karikaturisti väljakujunemiseks: ünbritsev koosnes aina sõgedustest, halenaljakast õudusest ja lollidemaa argipäevast - seda ei saanud samas otsesõnu väljendada ning leidlikemad mõtlejad said läbi lillede lausumises ületamatuks.

Ent okupatsioonivõimude jõhker nõmedus viis noore mehe 80ndatel aastate keskel esimese infarktini.

Tollal peeti veel usinasti kõikvõimalikke kutsevõistlusi – neid, millest tegelikult tänase Eesti tegijatel paistab tõsine puudus olevat. Karikatuurivõistlused olid asendamatu enese näitamise ja ka laia maailma pääsemise võimalus - mida näitab ka Aarne loorberite nimekiri.

Kes vähegi karikatuure ja nendega seotud poliitilise pauke on tähele pannud, mäletab ilmselt, millist kära ja pahandust tekitas konkursi võitnud Priit Pärna „Sitta kah!“ - vene põllule lendav Eesti-kujuline sõnnikulatakas tollase fosforiidipaanika taustal...

Aarnele kui teise koha omanikule tähendas see samuti kohvijoomist punapättide - tema väljend! - ideoloogiaasutuses Pagari tänavas. Läks sealt koju seesuguses hingeseisundis, et ei osanudki selle päeva õhtul muud ette võtta kui infarkti saada.

Uus ärkamisaeg 80ndate lõpus muutis eesti õhustiku helgemaks, lootusrikkamaks ning lähenev vabadus ei inspireerinud Aarnet enam ei tähti närima, absurdi nautima ega musta huumoriga publikumi valvel hoidma. Nagu ta ise armastas korrata: temast ei pidanud kunagi saama “kommunaalkarikaturisti“, kes nämmutab olmeprobleemide ümber või haugub poliitikute peale siis, kui see on igavalt vaba ja loomingulisusele hukatuslikult lubatud.

Selles mõttes võib öelda, et Eesti riigi saamine lõpetas karikaturist Vasara tegevuse mõtte seoses senise põhivaenlase - okupatsiooni kadumisega.

Seda tõsisemaks muutus maalikunstnik Vasara eneseväljendamine.

Üha oma maalide taga, oli ta samas kusagil kõrgel ja kaugel ära.

Aarne eksistentsiaalsed hingeheitlused Jumala ja saatana vahel käisid kirglikult kraavist kraavi - nagu temasugusele ägeda sisepõlemisega inimesele kohane. Ühel hetkel oli ta Tallinnas Kaarli koguduses õpetaja Einar Soone lemmikõpilane oma terase mõistuse ja kiire mõtteminekuga. Järgmisel hetkel purskas ta vastandlikes kohtades tuld, nagu vanakurat ise. Taganjärele selgus, et ta lihtsalt pidi teada saama, kuidas paistab halvem poolus seestpoolt, mis tunne on seal olla ja kuidas sealt välja saab.

Välja sai ta oma värvikate otsingute keskelt...

Ilma kehata.

Aarne Vasara maruline lahkumine noore mehena on üsna sarnane meie aja isamaalauliku Alo Matiiseni minekuga.

See aeg, mille vaimsed sala-peremehed nad olid, sai otsa.

Võitlus sõna, pildi ja muusika relvaga sai võidetud.

Ja mis siis, et Mattiisen mõtiskles uutest suurvormidest ja Vasar tahtis veel joonisfilme ja maale teha - tegelik elutöö sai korraga tehtud.

Järgmised suurvormid ootavad neid mehi ilmselt järgmises elus.

Aarnel on põhjust juba selle pärast varsti tagasi tulla, et lisaks sürr-filmile muusikariistadest, mida ta tahtis joonistada ja ise sisse mängida, jäi tegemata vee nii mõnigi asi.

Kokkuvõtlikult ja peaegu neutraalselt öeldes - see mees ei jõudnud selles elus täiskasvanuks saada. Ja see on meil isalt pärituna geneetiline puudus-voorus.

Kati S.V. Murutar

Veskipiigade leebed vallatused

Reede õhtul kell 18 on Rapla kalmistu kabelis esimene kontsert Contra Mortem - kabel on puhas, rahvas rõõmus ning ka Tiesenhausenite kalmu lenduläinud ristid on tagasi postamentidel :)
Meie suureks rõõmuks on kontsertide ideest ühtviisi vaimustatud nii vanaprouad kui noored - Raivol-Mihklil oli õigus - on aeg taas elukaare paratamatu osaga parimal võimalikul moel sõbraks saada :)
Tänan ja õnnistan võimalust olla osaduses.

Äsja jõudis minu sadularuumi ja teekaaslaseks Looga jalgratas.
Kõigepealt sikutasime noorima tütre ratast soo-poole-moo-poole - koos kinno-pedaalimiseks laenasime mede-küla-Petra ratast.
Misjärel läksin Jaama Vanavarakauplusse - ja õnnelike juhuste sündimise seaduspära kohaselt kohtusin teel meie kalli maestra Terje Luigega.
Ehkki õigeks ja omaks osutus esimesena silma jäänud stiilne naistekas, mõnnatasime seal väljaspool aega ja ruumi - millised dubljonkad, kiiktoolid ja buutsid!!! - vähemalt tund aega.
Veel enam, me läheme sinna veel!
Terje kiiktool, minu buutsid ja Roberti kell jäid sinna :D :D

Leebelt lapsikuks õnnetundeks on vaja hästi palju erilisi asju - vana kepsakat jalgratast, maailma vanimat aiakäru ja ürghead vikatit, tüdrukuid puuviljadega ja... küünlaga vanaisale. Veel enam - oma õigel ajal-kohas olemise ja päriselt endale määratud teel pulseerimise tunnet toetab järgmiste ja järgmiste unaruses rahulatega silmsideme võtmine. Tunnustavate vanaprouade kastmes: teate, neid platse ja sambaid pole 50-70 aastat keegi hooldanud...
Jah, sest enne ei olnud mind. Ja mina ei teadnud, kui palju võimsamaid-kandvamaid töid ja pühendumisi, teemasid ja ülesandeid elul veel ja veel ja veel pakkuda on.
Tänan ja õnnistan

Tänase päeva pealkiri on Veskipreilide vallatused ;)
Kui sul on mitu tütart, siis on pööripäevad põnevad - kevadisel pööripäeval värvis Margareta mu blondiks, suvisel pööripäeval tühjendas Maria Indira MadreMummiMurumoorile pähe paki pealkirjaga Külm Mahagon :D
Mulle meeldib - kaitseb kenasti ;)
Ja kes on korra Jaama Vanavarasse sisse komistanud, see seal käima jääbki - tõin jah voh buutsid ja belarussi mustriga pluusi sealt ära - home alone veskipreilid pööripäevitavad!

Et mis sellest valge ja vene mustrist? Armsam on isapidi sealtkandi segavereline :)

Segavereline mina kirjutas äsja spirituaalile Just a closer walk with Thee eestikeelsed sõnad:

Olen habras üksinda.

Jeesus, üksnes Sinuga

rahu leian olles teel Sinuga.

Refr. Hingetõusul Sinuga,

Jeesus, soovin rännata.

Päevast päeva Sinuga.

Looja, luba sellel sündida.

Maisest matkast räsitut

ainult Jumal ülendab.

Vintsutustest väsinut

Sina vaid, mu hea, lohutad.

Katkeb habras elulõng -

minu aeg kord ümber on.

Õrnalt, kindlalt juhata,

oma kuningriiki vii mind Sa.

Heli Vahing laulab noid reedel kell 18 Rapla kalmistu kabelis. Amen!

Täiskuu Amburis...

Koos tütardega tean siin ja praegu, et just nüüd olen õnnelik. Inimesi, kes mu kodus ja elus ringi kõndides täädutavad, mis kõik oli - nägemata, mis kõik ON - jääb issanda abiga üha harvemaks - Your vibe is calling Your tribe ;)

Täielisel girl-poweri pühal päeval kogesin taas: kohe, kui oma olemise ja hingamise erinevate vormide nautimise asemel vihastad ja tigeda mõtte pillad - a la miks-mehed-ei-mispärast-alati-naised-jaadajaadajaada-tubitubitääbu! - veereb üle platsi kuuri kärutatav hiidpakk ürgkärult maha ning sa ise saad kärult oblaka.
Mispeale Ekhart Tolle küsib: kas pakkude-parmude-putkede peale vihastamine siin ja praegu parandab midagi? Pigem täna ja naerata, et jaksad-oskad-saad 40 jumakat ühest võpsikust ja 100 erisuurust notti teisest nõgesepõõsast välja päästa ja talvepuudeks veeretada. Ning tütred on abiks nii trimmeri, veeretamise kui lapsehoiuaga ja üldse :)
See juhtus viimast korda.
Seegi mõte leevendas füüsilisi ohkimisi - edasi läheme päikese-hüdro-kombi lahendusele.
Lisaks selgus, et jalgrattaga kinno tallamise 7 km lõõgastab-rahustab lihased. nii et saad üleni Michael Douglase produtseeritud filmisse "Me oleme alati lossis elanud" voolata. Aivai, mis saab, kui inimesed üksteist omavad. Oioi, mida tähendab tegelikult must maagia... Nunuh, kuidas käituvad-riietuvad-tegutsevad tegelikult daamid... kelleks eile meie lossi külastanud vanahärra erandkorras seelikus mind avansina pidas :D
Tänan senise elu parima esmaspäeva eest tütardega!
Püha naiselik täiskuu!
Kingi meelerahu näha majapidi pudenenud sihvkades päevalilli ja paadis, mis triivima lasti õnne ja külluse lasti.
Anna naiselikku pehmust tajuda kohustusi õiguse ja võimalusena - siis saab sügavale sisemaale merevaade ;)
Toeta arukat armastust - teenäitajaks valged udusuled ning piltidele ilmuvad olendid, keda koerad-hobused näevad, inimestel tuleb veel tagasi-edasi areneda :D
Harmoneeri püüdlused külluse poole.
Aita vibratsioon leebelt 5. ja veel kõrgema sageduseni.
Rivista DNA õrnalt ja hoitult uude olemisse.
Andesta ja halasta, too valgusolendid ja peainglid, jumalused ja jumalannad, Ashtar ja Plejaadid, haldjad ja esivanemad abiks unistuste täitmisel ja täitumisel.
Tänan ja õnnistan! MadreMummiMurueit  

Ümbermaailmareis Tallinna ja Tartu da Vinci

Mõni võib taluõues rohkem näha kui teine ümbermaailmareisil ;)

Milles seisneb puhkusereiside päris-olemus? Mitte ainult uute kohtade, pikkade lennutundide ja hindade paketis. See reis võib olla üks päev pikk - ja kinkida senise elu parima ühenduse iseenda, noorima tütre, sünnilinna ja inimeseks olemise vabas voolamises moodusega.
Täna oli absoluutselt kõik maailma parim - ja tunne, nagu oleks nädal aega ära käinud.
Rapla Perrooni kohvikus on maailma parimad steik-burgerid.
Tütrega jagatud kõrvikutes oli maailma parim muusika.
Põhja Tallinna menuklubis Hall - populaarsuselt 3. stiiliklubi - idanesid maailma parimad ideed.
Viru keskuse blingbling-poode pidi rännates ja plastikust kokku ehitatud inimesi silmitsedes selgus, et meie koduses riidekapis ja peeglis on maailma parim garderoob ja päris inimesed :D
Viru Värava turul oli tütre jaoks maailma parim pikk villane kampsun.
Just tänasest tuli Solarise Apollosse maailma parim film "Mürgiroos" Travolta ja Freemaniga.
Tänavatel valisime maailma parimaid autosid ja kohvikus makroone.
Ja meile jäi järele lehvitama maailma parim kajakas.
Laevad-lennukid, millega kaugele lennata, on kenad keik - ent me ise oleme endal alati kaasas. Ja iseendaga kohtumiseks lahedas gruuvis ja helges voolamises on vaja samas vibras seikluskaaslast, mugavaid kingi ja natukene raha :D :D :D Tänan ja plaksutan - korrata!

Omad on olulised – ka need, kes on parasjagu su poole seljaga või pausil.

Vanameister Kruuviga olime geograafilistel põhjustel pausil – temaga taas koostöhe sukeldudes meenus kõik. Ja veel enam. Täpset õige aeg taas ristuda-põikuda.

Jäädvustasin 3+ tundi geeniuse, vanameister Hando Kruuvi raamatu loomiseks tema Lugu. USKUMATU, kui palju on tõeliselt fenomenaalset leidurit koinitud, vangi pandud, röövitud... Tundub, et siinilmas ongi SUURUSE tunnus, et nii poliitilisest kui teaduslikust, nii eneseteostuslikust kui finantsilisest rakursist laotakse lakkamatult pasunasse. Mis siis ikka - kannatame ära ja paneme edasi! :D

Aga numbrid lähevad suureks, härrased!

Tartu da Vinci on 82, mina 52 ja meie sõprus 32aastane.

Esimest poega oodates sõitsin veesuuska aluse Tempo – omadele Triikraud – taga. Selle mootorlaeva ehitas Hando isa tema sündimise puhul. Ta ise on läbi elu mehiselt ehitanud, elualade kogu spektri edendamiseks tehnikat leiutanud ja meisterdanud.

Tütar Krista on Eesti seni kõigi aegade vägevaim naispurjetaja, kes tegi teoks isa poolelijäänud unistuse õppida Arstiks. Poeg Riho on Indias 5 riigi suursaadik.

Meie ühiste tekstide-saadete teemadeks on olnud laserkirurgia ja marjaraputi, represseerimine, Foucault pendel ja see MISKI, mille üle juureldes on Meister jõudnud Maa sünni, eluloo ja tuleviku tuumani.

Koos leidur Aavo Murutaluga jõuame Hando Raamatu loomiseni.

Sellest praegu rohkem ei räägi, sest Eesti ühe võimsama geeniuse leidustest 3/4 on jäänud patendita või suisa ära varastatud.

Altweski paisukoske silmitsedes nentis suurmees: „Näh, raha voolab, kurat! Mul on kodus garaažis ripp-turbiini Archimedese sõlm ühe noormehe ülikooli-diplomitöö jaoks...“

Ja nii ongi. See koostöö ja -tee on mulle ülim au ja inspireeriv multidistsiplinaarne LOOMING. Tänan ja õnnistan – ja õnnitlen nii ennast kui tulevasi lugejaid-kaasamõtlejaid :)

Ja konn ütles...

Konn ütles: "Kuula tausta, siis on iga solisti kergem mõista!"
Samal ajal noppis kuldnokk mu kannul vihmausse. Nii kui teda vaatasin, lendas puu otsa ja eputas seal nagu papagoi :D
Ja konn, kes pool tundi jutti mind vahtis ja mu vanimat tütart lõbustas, kordas: "Kuula tausta, siis on iga solisti kergem mõista!"

Tee komistusest tantsusamm – ja peagi tantsib kogu maailm sinu tantsu ;)

Sul endal on selle paa abiga hõlpsam üha uusi enesehaletsuse palle triblada :D

Oma innovaatilise tirlips-sammuga saad enesehaletsuse palli taguda. Lõid ta minema? Ole hea, sealt tuleb liba-abi pakkuv telefonikõne, et saaksid oma vihase märtri-vaibiga veel pisut mürada. Valmis? Tuleb 120 lauset märatsevalt satanistilt, kes sinu teada juba ammu surnuks mädanes. Tema sõim on jah ta enese visiitkaart, aga sul tuleb ikkagi oma endahale läbi töötada. Tehtud? Üks lähikondne lajatab omanditeemalise lause. Uuh, annab vast mäluda! Ja kohe sinna otsa vindise vandri labane mökitus. Mis siis ikka...

Oi, näe, politsei! Load on hoiul, kalmistule tööle sõites on nii jalgrattaga puhutud kui meest puhutatud. Seekord on kaevatud, et meil saavad lapsed ilma päästevestideta paatidega sõuda. Kusjuures täpselt samal ajal kanaldas õekene Alexis Veedatar Varnum kaebamist välistavate energiate ankurdumist...

Sel hommikul ärgates mõtlesin: täna tahaksin maalida ja kirjutada ja... Tegingi mõlemat. Duubeldavad sildid, mis meenutavad lapsevanematele, et oma laste eest vastutavad ja vestitavad nemad. Punaste siltide esmaspäev :D

Projekte ma enam ei kirjuta - nüüd kirjutan silte, kuidas silte lugeda :D

Valla lastekaitsespets ja noorsoopolitseinik olid meil nähtavate siltide-vestide-värkidega rahul niigi - aga mul enesel sai hea, kui veel silte on reas :D

Järgmisel aastal lisame ilmselt ka sellise: KODUST VÄLJUDES KIIVER PÄHE JA ÄMBER MÕLEMASSE KÄTTE - äkki kusagil on vaja küla jaanituli ära kustutada :D

Anonüümne kaebaja, kes korraldas meile kohtumise ametnikega - erakordselt helged ja soojad inimesed, muide :) - marssis paari kuu eest sirgelt meile kööki ja nõudis mu tütarde hämminguks minult kategooriliselt Murutari, kes peab kohe selle jama lõpetama, et tema lapsi keegi ei hoia :D

Nädalavahetusel, kui meil oli siin koolitus, nähti blondide piigadega paate - vestid muide seljas! - siit mõisa poole lahkumas - tagasi tõime nii paadid kui vestid ise...

Ja edasi kakleb igavlev anonüümne iseendaga, tänanpalunjah.

Anonüümne vihjaja suvatsegu edaspidi ALATI oma lastega kaasa tulla, vestid selga panna, ujutada-kuivatada ja nende järel paadid tagasi tuua. Seni oleme seda teinud meie - nüüd on anonüümsete kord. Värskes õhus liikumine võtab äkki intriigitsemise indu ka vähemaks. Meie ettevõtmistele aga on oodatud nii sõbrad ja teekaaslased kui ametnikud ja anonüümsed. Tulgu meil kõigil kaunis suvi. Kasvõi kolmekordselt sildiline :D :D :D

Siit põhjendus, miks me ööbimiste-sööbimistega lastelaagreid enam ei korralda - kontrollide ja omavahel jauravate lapsevanemate paraad tuleks. Brr.

Tantsu-maali-hingehoiu-muusika-looduspäevad tulevad ikka - rõõmuga! - tere osalema - ametnikud ka!

Eilse kohtumise korraldajaid tänan samas selle eest, et täpselt samal ajal viidi oma kodude poole teele meie 5 suureks saanud kutsikat. Kuna nad olid minu hingerahu mõttes siin üks nädal ülearu - igaüks neist arvas, et on minu koer - oli hea nende teelesaatmisse ülearu mitte süveneda. Tänan ja õnnistan ;)

Kes oli anonüümne teataja, teadsime niigi. Ent pusletükid said täna paika – kuulsin kalmistul, mis on juuksurisalongiga võrdne tõmbsoon :D – et too anonüümne oli muiste pagunitega ametnik, kes andis pussitatud-röövitud abipalujatele molli... Ja sügeleb nüüd, nagu erus tsirkusehobune: teeks midagi...

Ja siis tuli konn. Koos eriliselt mõnusa meeleoluga. Laulsin Tiesenhausenitele Eesti hümni, kojutulles võtsin vastu paariks nädalaks saabunud väikse vagura kostilise – rehabilitatsioonis on – tõime sakstekambri jaoks põrandavärvi, et kutsikatejärgne pintseldus sooritada. Ning vestlus ühe naisjuristiga vabastas mu viimsest trirlimps-haledast sellepärast, et näe, ma ei laagerda-õpeta-poputagi sel suvel lapsi – kes olid harjunud, et neid süles ja südames kannan-sõidutan – maksku, mis maksab – et teised oleksid rahul.

Nüüd olen MINA rahul. Õigel ajal õiges kohas tegemas õigete inimestega õigeid asju kõigi osapoolte hüvanguks. Shalom!

Kaugelt paistab paremini

Täna ööbib Altweskil üks paar talinast – puhkab lastest ja tavalisest endast. Tänu nende saabumisele vaatasin ka ise siia loodut uue pilguga. Ilus on voh! Eriline ja armas. Palun-tänan jah.

Rändamine arendab. Kodust ära kimine laseb endale ja omaloodud muinasmaale värske kõrvalpilguga vaadata. Teiste kehastunute Lugudesse rändamine tutvustab teemasid, mis vinduvad ka sinu sees. Muidu nad ju üles ei tuleks. Mida pole, ei tule.

Rändamine oma enese sadades kehastumistes toob teadmise, kuskohast ja millal miski tuli. Edasijõudnutele piisab sesse slepisse uuesti ja uuesti nina pistmatagi teadmisest: nii oli.

Kui kellegi samastumine haigusega ärritab – oled ise kindlasti ükspäev teiseelile olnud vähk või veenilaiend. Fakt, et oled elus ja sinu säär on täna jälle ilus, näitab: õppisid vahet tegema endal ja elamusel.

Keegi jaurab söögilauas aina haigustest ja rahajamadest – ning sööb seda hala ise ja söödab kogu laudkonnale sisse – ole lahke, sinagi olid selline. Selle reptiil-energia sabalülid on ilmselt praegugi su sees. Tegele!

Sina ise oma kehakaarti pidi õpid – oma isiklikke vistrikke ja viirusi enam teistele süüks, ülesandeks ega manipulatsiooniks ei veereta. Samas – veel-veeretajat ei saa sina sundida. Küll tema keha ja kallim ning muutumist vajav muster ja närutav nõiaring õpetab :)

See, et teiste pildistatud-jagatud pildimängud ja -read läbi näed, tähendab: sa ise teed sama.

Erinevalt reptiloid-meedia täiesti juhitamatust julmast joast - oma enese suunatavas vaibis pilte ja päevikuid näidates peegeldad selle hetke tegelikke tõdesid.

Ehkki olen naernud kostüümidraamasid harrastavaid spirituaalpere vendi ja õdesid – hihii!nõiaseelik ja šamaanirüü! - pole see pelgalt mäng nukutoas, mis müüb. See loob.

Tegeldes oma sugupuu meeshorisontaalidega (meie põlvkonna tegijad) ja naisvertikaalidega (generatsioonide kaupa üksildasi raudnaisi) kogesin: kui panin mustlas-hipilikud rõivad ülle, jõudsin ühtaegu nii isa sülle kui esiemade olemuse ligi. Kübarad-kindad-kõpskingad kaaslaseks – rootsi-prantsuse-norra daamide olemust hingan.

Ja teistele – kuidas teisiti! :D – näitan. Et ei püütaks minu tuleriita üha ja üha läita ega kivi heita.

Kostüümidraamasse sueldudes saad teada, et miski sealt keskaegsest Veneetsiast, kus alalises maskiballi vaibis elava liiderlikuvõitu, tantsisklevate kätega prouana oma gondoljeerost meest muretult petsid... sai lunastatud ja läbitud siin elus toonaseid vvõlgu tasudes... Aga miskit ikka veel hinge külge jätsid. Head teed!

Mõistmine tuleb ikka ja ainult läbi kogemise. Ise ära tegemise vili on teiste siia kehastunute Nägemine. Ma Näen sind – ütles Avatar – ja kogenud tegija ka. Karistuseks või kingituseks hüppama jäänud nõela välja põrutamine hangunud mustritest üha nõudlikumate töövihiku ülesannetega.

Õelus ja viha, hirm ja kättemaksuiha, omandikirg ja aplus – iga pidur saab Kuldajastul õnneks edasi-aitava tagasilöögi kohe – mingit ümber tegemise, vaagimise ega praadimise aega enam ei ole. Küsi – ja sulle vastatakse – koputa – ja avataksegi! Kohe!!!

Ja miks sööjad-tüsedad ärritavad?

Muutmist vajavad mustrid, mis meid vaesusenergias hoiavad, panevad suutäisi lugema. Kuni loed ja ärritud, püsid vaesena.

Lisaks oma enese lämbummist rasvasse üksildase Türgi maksuametnikuna – vist 12.sajandil – südameüdini mäletad. Ja nähes kedagi nüüd selgroo küljes rippumas – kopsud turja ja vatsa vahele pressitud, roided maos ja hape röginal suus – ärritud. Sest sul enesel oli nii. Tahad, et teisel läheks teisiti. Pigem taha näha oma enese siin-ja-praegu obsessioone. Märgates üha rohivat tädi või õgivat last vaata aina konisid korjavat ja oma enese sundtegevust orjavat ennast. Tore!

Rasvumist põlates-peljates... hakkad ka ise muide kosuma – kole!!! :D

Magustoit tuleb süüa esimesena – siis pole nii palju vaja pugida ;) Mu seekordne kutsikate pesakonna pärl – suur-karvane-nutikas-toimekas Mango klpib pinnale kõik, mis on vaja siin ja praegu läbi töötada. Avandi kehastatud Maango – selle pere raamatukogu on meil siin hoiul... - mugandus Mangoks ja meenutab puuviljabizzi püüdlusi. Ent olulisem on tavatult toreda kutsikaga kaasnev emainstinkt, omandikirg, enesehaletsus, asendus-pühendumiste otsimine nüüd, mil enam ise ei sigi... Lisaks klammerdumine, illusioonid...

Alles jääma on oodatud puhas, omamiseta armastus – millest ma ju ometi eranditult igas näidendis-romaanis jutustan – imetlus ja austus elu ees – ja piiritult külluslik vabadus helevalges tõusuhoovuses:

Magustoiduks Mungojerrie and Rumpelteazer

https://www.youtube.com/watch?v=El44BJgwOdQ

Agori?

Käisime eile Lilleorus paar puhastav-paigaldavat tundi Villidot kuulamas, et kolmnurgast kodu-kirik-kodu-kalmistu-kodu korraks jalga lasta. Ning rõõmuga kogeda, et maailm toimub - ehtsate inimeste, mitte meediamullidena, muide :D

Nagu ajakirjanike lastele sissesöödetud mina, nii oleme kõik reptiil-energiate hambus kellegi kujuteldavana. Tegelikkus on tore. Tegelikult ka.

Ei ole Ingvar kõrk ega karm, nagu enne silmsidumisi oletasin. Sarmikas härrasmees. Elegantne ja ehtne-lihtne ühtaegu. Kostümeerimata ja tõeline. Ei mingit silmade pööritamist ega spiritiri-hüper-vaimlemist – üksnes asjakohane sõnastamine ja ainult tarviline võimlemine.

Laplas-juursete näojoonte ja mõõdukalt buddhaliku fassongiga maailmalooja südamlik käepigistus kinnitas viimse kui aatomini, kui SUUR on see tegija. Teadliku muutumise õpetuse kui Kriya-jooga täienduse maaletooja.

Loenguis sooritab Villido suurepärase esinemistehnika, tahvelarvuti, publikuga saavutatud sünergia ja leebelt kehtestatud alfaisase positsiooniga selle, et minu kuitahes suur skeptik, alalis-argumentaator ja numbrite nõudja astub guruga loovasse-lobedasse dialoogi. Ilma, et oleks ise seda märganud.

Ja muudkui õppigem, kuidas ta Seda teeb.

Ehkki Ishvarananda lubab sissejuhatuseks Kriya joogasse täiesti teistmoodi kõnelda, sest see polnud teadliku muutumise kunst Human 2.0 – mis on tal muide joogale kui inimeseõpetusele täienduseks välja töötatud – voogab saali mahelahe inihinge inseneeria loomanahkade vahelt.

Agori. Automatism. Kogeja. Dhyana. Emtosioonidega samastumisest välja kasvamine - need olid asjad, mille 2019. aasta suvisest Lilleorust oma kodusesse valgustöökotta kaasa tõin.

Iga Algallikaga ühenduja on oma loodud muinasmaa boss. Ingvar on saanud pühitsuse inimteadvuse 40 seisundi seas surfamisel 144 tehnika kasutamiseks ja õpetamseks. Olles seejuures üks 5st kogu planeedil. Ja temale elegantses muumorivõtmes Lugusid vesta sobib ja meeldib. Ilusal isasel moel pisut eputledes ja meisterlikult müües. Mis on loomulik – inimkeha püsib ja Lilleoru kogukond kosub maist toitu-elektrit-naftat süües. 5 eritihedusega keha vajadused on vrdsed. Nagu on õigupoolest ka tehnikad-praktikad-koolkonnad buddhismist šamanismini ja maausust nimeta valgustööni. Villido on neid variante nõnda palju läbi teinud, et ei mäleta, mitu ja miks. Tänases otseühenduses Omadega on tal jalas rõõmus ja vaba teksapüks. Ja mitte oranž pühendatu rüü. Ning Euroopasse ekstra teda vaatama tulnud joogi Mad Babaga laual heeringas ja kartuli-vorstisalat. Ei raame ega kostüümidraamat. Pühades äärmustes ära käinud tegija tohib. Sest ta on AGORI.

Inimolemuse õpetuse tegus Kriya-suund koos eriti füüsilise Hatha-joogaga välistab kõrvalt vaatleva emotsioone lahustava emotsioone sala-alal-hoidva paigalpüsimise. Kui eraklev-vaatleva suuna joogi end vähegi liigutab, lendab settinud s... taas ja taas ventilaatorisse. Ja probleemide ümber vadistavad lollid mõtted aina manifesteerivad ja taotlevad, loovad ja loovad ja loovad samade mustrite probleeme.

Praktikad timmivad haamrit õhus ringi vihistamise asemel täpselt sihtima – ent kui selles praktikas tekib automatism, peatub areng. Ning kogeja peab uued tasemed valima. Mida enm kogeja-tegija omal nahal läbi teeb, seda selgemalt ta samade asjadega sehkendajate murede-tõbede tausta läbi näeb. Seda tavapärasemalt tema loovas väes sokipaar x-faktori jõul lendu läeb – ning maagisooned-arteesiaallikad leiavad tema teadlikud käed. Ei miskit uhhuud selles maagilises väes.

Tänases Eestis pole õnneks ka seda segavat hirmu, et ühenduses olija oma argi-imede kogemise eest tuleriidale või ristile läeb. Oma pühendust õpetades ta selgesti näeb, kas järgijal on võti õigesti käes.

Kui on jamasti, siis tõlgib. Dhyana – dejateljnostj – tegu – näitab, kas õnnestus. Mis peamine – igal kogejal on oma isiklik olemuslik kogemus.

Valik on sinu – mis peamine – sina ei ole probleem, oled kogeja. Iga mõttega oma tegelikkuse tegija :)

Mina usun imedesse!

Konformeeru, korrumpeeru – mis k-d iganes, peaasi – koputa! - ja sulle avatakse. Et saaksid imedesse uskuda.

Kui selgus, et Salzburgi maestra Katrin von Lehismetsal on 20. augustiks välja kuulutatud Contra-Mortem-sarja kontserdi ajal anda tunnid Austrias, küsisin: kes laulab taasiseseisvumispäeva ja Rapla lahingu aastapäeva kabelikontsertide kaskaadi teisel tulemisel?

Ja mu selja taga Tiesenhausenite memoriaal-platsi nurga taga kostus müstilisel moel kogu rahvale tuttav bariton. Vastus küsimusele tuli üsnaüprisüliväga sama siva kui hiljuti vastusena küsimusele kuidas-risti-ülaosa-puhastan mu nõna eest vihinal kalme-liiva lennanud rist: ole lahke, puhasta!

Volli Bond – nagu maestro seoses telefoninumbri 007 lõpuga nüüd mu telefonis on.

Ei ma oleks ise tulnud selle peale, et Voldemar Kuslap esmalt Altweskile kalale-paadila ning kogukonna prouadele kõnelema ja seejärel kabelisse laulma kutsuda. Ent tema jalutas ajaloo-almanahhi jaoks mööda isamaad laotunud muusikute-heliloojate haudu otsides ise minu manu.

Näe, vahtrad õitsevad, Colas Bregnon, Don Quijotte ja Valgre!

Tänantänantänan!

See on imeline lahend.

Ja mu siseküsimusele – miks ma tahan siin ja praegu Pühakoja juurde hingedehoiu-teenimisele minna, vastas hetk hiljem pastor Mihkel Kukk: tule meile kirikusse appi – laupäeval on suur laulatus, pühapäeval nelipüha... ZZ-topi kontserdile sõitnud kalmistuvahil polnud mehi anda – aga Madre Saara on teatavasti mitme mehe eest :D

Tegime vöörmünder Ringoga korda põhjakaare teed. Renoveerisin neitsi Maarja soovitusi hingates Pühakoja keraamilise drenaaži, süvakorrastasin parkla ja õnnistasin neid, kes seal peatuvad... ;)... puhastasin kogu tarapealse, et kirikuliste lastel ja memmedel oleks kena istuda. Tundes paljukäelist-väelist abi igal hetkel, küsisin: kes sa oled?

Suleke langes ei-kusagilt. Franciscus? Veel üks suleke selgest taevast.

Kas sinu saatis Ashtar-rahvas, nagu Jeesusegi? Sopsti! Suur helesinine munakoor ei-kusagilt.

Tänantänantänan!

Ja kohe ka väike sinine munakoor Hugo Lepnurme pingi ette mu vikermärsi kõrvale... Õnnistanõnnistanõnnistan!

Ja kuna mul läks Pühakoja lõunakülje silitamisega Ashtar-rahva parimate poegade väes tiba kauem... kohtusin väravas kell 15.15 Hardi Volmeriga :D Olles hetk enne seda mõelnud oma vennale Aarnele, kellel on sügisel 70. sünniaastapäev ning kelle raamatu väljaandmine on tema lese Malle südameasi, millest oleme Aarne emapoolse täditütre Marit Meriga jõuliselt juttu juganud. Hardiga tegi mu vend Vasar bändi Päratrust ja töötas aastaid koos Tallinn-nuku-reklaamfilmides.

Lisaks selgus, et Volmeri papa Omari isa oli viimne Kuusiku mõisavalitseja ;) :D :)

Südameüdini indiaanimeelse Omar Volmeri matusele asutades korjasin oma toonase talu läve eest poolemeetrise luigesule, mis läks Hardi soovil isaga kaasa.

Ja arvake ära, kellest inspireeritud oli lisaks Kareka indiaanlusele meie 5 aasta tagune lavastus „Täisring – indiaanlane mõisavalitsejaks“? Selle tunnusmeloodia esitaja Lendava Kotka riitusele läksin elus esimest korda Lilleorgu, kuhu läheme ka homme, sest mul oli au Villidost kogemustekst luua.

Ja imed jätkavad juhtumist.

Saabus vana kreeklane, kaasas kreeka arbuus ja paisjärve soomuselise rahva jaoks kalapala ;)

Saabus vinge viiking, kaasas idee uues energias TEEst.

Jeldõnj nõrnujet – ja mitte üks jebinui! :D

Õnneks on täusuTEEl mees, kes on poolt ja aus, mitte vastu ja vassiv - ja ma tean, et see mees tegelikke tegusid teeb ja meenutab kogu riigile tõelist ja tõest TEEd ;) Arutlesime äsja, et Tegeliku Eesti vägi on lahendused, mitte probleemid. Tegelik TEE on poolt, mitte vastu – tule ja TEE! Aus ja avameelne, tegelik ta tõeline inimene on haavamatu. Pole saladusi ega paljastamishirmu – on puhas, armastav, imesid usaldav tõusev ja avanev TEE.

Me veel stellatame koos!

Äsja Moskva suurkooli lõpetanud Katrin Oja esimene konstellatsioon Kuusiku Altweskil oli suurem kui unistus. Konstellatsioonidega - kaasa tähitsemiste-tähistamistega - seostus mulle seni Krina mõis, ema-tütar Taskad, Lilienthal-Org... Nüüd seda suurt ja sügavat Mina-muukimist mitte ainult omal nahal, vaid raku- ja dna-tasandini kogenuna tean: see teraapia ühendab rännaku&psühhodraama&kanaldamise&ratsionaalse analüüsi-sünteesi.
Kusjuures regressiooni, rännakule, kanalisse saadetakse meediumidena pigem kaasa heliseja-säriseja-tähetseja. See, kelle Mina-pildi osadega tegeldakse, jälgib mängu - kuidas üks või teine esivanema-lapse-paarilise-õe/venna teemasse keskendumine pilti muudab.
Iga mängukaaslane meie elu(de) etenduses täidab mõne valu ja hirmu läbi-välja-üle elamisel õpetaja rolli. Mida valusam, seda tõhusam. Enda eest peidetud traumad ja saladused volksavad pinnale. Selleks, et saladuste salatiga midagi tervendavat peale hakata, on kõrvale vaja õppinud-kogenud teejuhti.
Mina kogesin ükshaaval kümnetesse tundmatutesse kanalitesse libisedes, et täiesti võõraste inimeste Lugudesse sattumine on sama, mis näidendite ja raamatute kirjutamine. Nende lugeja-nägija loeb-näeb iseennast ja teeb töö endaga ise.
Konstelleeriv ühissooritus on tervenemise tulevärk.
Siinjuures on lisaks oskuslikule teejuhile oluline ka, kes on koos kõlamas. Meil läks hästi - pildil ei kenitlenud ühtki turisti ega skeptikut - kõik olid süvitsi Tegijad.
Järgmisel korral koositame vanemate/laste, siis paarisuhte ja seejärel materiaalse, et mitte öelda rahalise maailma teemil.
Teada on saadud, et Altweski loovuskose kohavaim toetab sellist avanemist täiega. Väli rokib sajaga.
Toimunut keegi meist üles ei kirjuta ega jäädvusta - sellega on sama, nagu higitelgi või mis-iganes-riitusega: mis siin sünnib, see siia jääb. Muidu jääb nõel hüppama ning üht ja sama jama jäädakse ja jäädakse ja jäädaksegi üles kaevama.
Tänan-tänan-tänan! Ja palun veel

Kuusiku Altweski loovuskose konstellatsioonide ajal stellatavad kaasa kõik meie loomad-linnud-nähtamatud - pärast 8 tundi ülitihedat spiritiri-tööd oled läbi nagu... vastsündinu pärast sündi. Kusjuures müstilisel moel kohtlevad ja käituvad, kallistavad ja kõnelevad su kalleimad pärast pikka päevateed sinuga nii, nagu NEMAD oleksid rännakul käinud ;) :D