Täna ööbib Altweskil üks paar
talinast – puhkab lastest ja tavalisest endast. Tänu nende
saabumisele vaatasin ka ise siia loodut uue pilguga. Ilus on voh!
Eriline ja armas. Palun-tänan jah.
Rändamine arendab. Kodust ära kimine
laseb endale ja omaloodud muinasmaale värske kõrvalpilguga vaadata.
Teiste kehastunute Lugudesse rändamine tutvustab teemasid, mis
vinduvad ka sinu sees. Muidu nad ju üles ei tuleks. Mida pole, ei
tule.
Rändamine oma enese sadades
kehastumistes toob teadmise, kuskohast ja millal miski tuli.
Edasijõudnutele piisab sesse slepisse uuesti ja uuesti nina
pistmatagi teadmisest: nii oli.
Kui kellegi samastumine haigusega
ärritab – oled ise kindlasti ükspäev teiseelile olnud vähk või
veenilaiend. Fakt, et oled elus ja sinu säär on täna jälle ilus,
näitab: õppisid vahet tegema endal ja elamusel.
Keegi jaurab söögilauas aina
haigustest ja rahajamadest – ning sööb seda hala ise ja söödab
kogu laudkonnale sisse – ole lahke, sinagi olid selline. Selle
reptiil-energia sabalülid on ilmselt praegugi su sees. Tegele!
Sina ise oma kehakaarti pidi õpid –
oma isiklikke vistrikke ja viirusi enam teistele süüks, ülesandeks
ega manipulatsiooniks ei veereta. Samas – veel-veeretajat ei saa
sina sundida. Küll tema keha ja kallim ning muutumist vajav muster
ja närutav nõiaring õpetab :)
See, et teiste pildistatud-jagatud
pildimängud ja -read läbi näed, tähendab: sa ise teed sama.
Erinevalt reptiloid-meedia täiesti
juhitamatust julmast joast - oma enese suunatavas vaibis pilte ja
päevikuid näidates peegeldad selle hetke tegelikke tõdesid.
Ehkki olen naernud kostüümidraamasid
harrastavaid spirituaalpere vendi ja õdesid – hihii!nõiaseelik ja
šamaanirüü! - pole see pelgalt mäng nukutoas, mis müüb. See
loob.
Tegeldes oma sugupuu
meeshorisontaalidega (meie põlvkonna tegijad) ja naisvertikaalidega
(generatsioonide kaupa üksildasi raudnaisi) kogesin: kui panin
mustlas-hipilikud rõivad ülle, jõudsin ühtaegu nii isa sülle kui
esiemade olemuse ligi. Kübarad-kindad-kõpskingad kaaslaseks –
rootsi-prantsuse-norra daamide olemust hingan.
Ja teistele – kuidas teisiti! :D –
näitan. Et ei püütaks minu tuleriita üha ja üha läita ega kivi
heita.
Kostüümidraamasse sueldudes saad
teada, et miski sealt keskaegsest Veneetsiast, kus alalises
maskiballi vaibis elava liiderlikuvõitu, tantsisklevate kätega
prouana oma gondoljeerost meest muretult petsid... sai lunastatud ja
läbitud siin elus toonaseid vvõlgu tasudes... Aga miskit ikka veel
hinge külge jätsid. Head teed!
Mõistmine tuleb ikka ja ainult läbi
kogemise. Ise ära tegemise vili on teiste siia kehastunute Nägemine.
Ma Näen sind – ütles Avatar – ja kogenud tegija ka. Karistuseks
või kingituseks hüppama jäänud nõela välja põrutamine hangunud
mustritest üha nõudlikumate töövihiku ülesannetega.
Õelus ja viha, hirm ja kättemaksuiha,
omandikirg ja aplus – iga pidur saab Kuldajastul õnneks
edasi-aitava tagasilöögi kohe – mingit ümber tegemise, vaagimise
ega praadimise aega enam ei ole. Küsi – ja sulle vastatakse –
koputa – ja avataksegi! Kohe!!!
Ja miks sööjad-tüsedad ärritavad?
Muutmist vajavad mustrid, mis meid
vaesusenergias hoiavad, panevad suutäisi lugema. Kuni loed ja
ärritud, püsid vaesena.
Lisaks oma enese lämbummist rasvasse
üksildase Türgi maksuametnikuna – vist 12.sajandil –
südameüdini mäletad. Ja nähes kedagi nüüd selgroo küljes
rippumas – kopsud turja ja vatsa vahele pressitud, roided maos ja
hape röginal suus – ärritud. Sest sul enesel oli nii. Tahad, et
teisel läheks teisiti. Pigem taha näha oma enese siin-ja-praegu
obsessioone. Märgates üha rohivat tädi või õgivat last vaata
aina konisid korjavat ja oma enese sundtegevust orjavat ennast. Tore!
Rasvumist põlates-peljates... hakkad
ka ise muide kosuma – kole!!! :D
Magustoit tuleb süüa esimesena –
siis pole nii palju vaja pugida ;) Mu seekordne kutsikate pesakonna
pärl – suur-karvane-nutikas-toimekas Mango klpib pinnale kõik,
mis on vaja siin ja praegu läbi töötada. Avandi kehastatud Maango
– selle pere raamatukogu on meil siin hoiul... - mugandus Mangoks
ja meenutab puuviljabizzi püüdlusi. Ent olulisem on tavatult toreda
kutsikaga kaasnev emainstinkt, omandikirg, enesehaletsus,
asendus-pühendumiste otsimine nüüd, mil enam ise ei sigi... Lisaks
klammerdumine, illusioonid...
Alles jääma on oodatud puhas,
omamiseta armastus – millest ma ju ometi eranditult igas
näidendis-romaanis jutustan – imetlus ja austus elu ees – ja
piiritult külluslik vabadus helevalges tõusuhoovuses:
Magustoiduks Mungojerrie and
Rumpelteazer
No comments:
Post a Comment