Thursday, May 21, 2020

Taevaminemispühal


Ristikuu kolmanda nädalaga lõppes karantiin ja eriolukord. Meie ei ole amokki jooksvad vasikad – me paneme ikka 2x2 – Saage rüütlimõisa Altweski taga uue kasemetsa istutamisel on samad vahed :D Ja noorim tütar kaasas.
Mina kui erijuhtum keeldun igas eluvaldkonnas kvalifitseerumast ning astusin täna – taevaminemispüha kaduneljapäeval - välja Eesti Kirjanike Liidust täie teadlikkuse ja südamerahuga. Sama kõigile soovitan - vaadake ringi - kuhu te inertsist energeetilisi sidemeid pidi kuulute - noppige ammendunud-tarbetud iminapad enda küljest lahti. On kaduneljapäev - shabbat shalom! ;) :D :)
Mehed said majaaluse taastamistöö seinu tagasi kokku tõmbava vöö valamiseks valmis. Indi koges ratsutamist enam-vähem pimeda Marusjaga. Mummi puhastas talli ja maja ning pani taas valmis akrüülid ja õmblustarbed ;)
Kui mina olin 14, nagu mu noorim tütar täna, töötasin Pärnu sanatooriumis Estonia sanitarina. Hiljem igal suvel lisaks palatite kasimisele aednikuna ka. See oli norm. Kui nüüd maaelu minister täiesti arukalt ütles, et koolilapsed peaksid coronts-maivõi järel põllumeestele appi minema, hoopis hüüti appi. 21. sajandi lapsed nõuavad äppi ja pappi, mitte päris tööd. Ometi olid meie kooli- ja tudengiaegsed kolhoosi- ja malevaajad parimad.
Kuni tänase 14aastasega jutuks lapp ja mopp, pole ma oma indigote seas majapidamise tööjaotuse jutuga olnud just ülearu popp. Võin rääkida, et füüsiline töö nii tallis kui kuuris on meditatsioon – teismeliste meelest ikka ropp.
Ja siis tuli Maša Makita. Displeiga, mitte luisuga, nagu mõni vikat. Vana hea Mark Twaini Tom Sawyeri nipp töötab siiski! Perepea õpetas ühele tüdrukule töö selgeks – ja teised tahtsid ka. Nagu Tom peibutas muiste kogu tänava kutid planku värvima :D
  1. aastat käiv laps – ma – jäänud mööda maastikku eemalduvatele plikadele järele vaatama...
Mis siis ikka – puhata ja mängida!!!
Lapsemeel, eluteel püsi veel – laulis mu papa Harry Vasar ning ma ise ka laulan igal võimalusel sama laulukest. On mõjunud.
Papa on Sealpool, ma siin nii lapsemeelik kui üldse võimalik. Usume imedesse ja võluväesse. Võlume kevadet ja sooja.
Näe, Päike – meil on õuemööbel lehtlas ja metsmaasikmaatrium, pesud ja jalgrattad õus – paista! Kallis soojus, palun aita lehed-pungad avali – praegu on lokkamisväge vaid nõgesel ja naadil, võilillel ja konnatatral.
Las tulla parmud ja sääsed – palume sooja hapnikku. Las vohab ka seal, kus ei pea – meil on tutikas trimmer Makita hea ;)
Sooja-sooja-sooja palume, hea Looja!
Stella Shaktilt praegusteks aegadeks kaardid Vastuvõtlikkus, Avatus ja Rõõm. Ma tahan õekese peagivalmivat kaardipakki juba endale saada. Tarot' 3 versiooni, indiaanikaardid ja inglikaardid olen laiali kinkinud puha. Neid tahan.
Laupäeva õhtuni on Madre Murumuna üksinda metsas – täna paar tundi oli pesamuna ka abiks, õpetasin teda selle eest padriku-sihtidel autoga sõitma - , sest siin ja praegu on see minu tähtsaim ja õigeim koht. Kõik teed, juhused ja kokkusattumused on toonud mind just siia metsa.
Lähimas talus on minukasvatatud koer – Koikse-Volga.
Mullu sügisel käisime siinses kaunis põlislaanel armsamaga seenel. Varakevadel kavatses kallim näidata, kus nad isaga kalal käisid... Polnud enam. Selle metsa asemel olid tüükad-roikad-praaki arvatud tüved – justkui märatsev hull hiiglane oleks siin tapatööd teinud.
Samal ajal tegi oma harvendust Corona – ning täna hoiatatakse, et ükski karantiin ega eriolukord ei väära taeva tahet. Kes planeeti koormab ja hoorab, laastab ja saastab ning sageduse tõusu pidurdab, läheb puhkama.
Meie kultuurikeskus ja stuudio – aga ka kõik kirjatöised sissetulekud ning üldse kogu pere tasane ja tubli, väike ja ilus ettevõtlus jäi servi seisma. Mind võeti töötuna arvele.
Saime Altweski isandaga kaks kuud oma väga suures kodus rassida, nagu kümneliikmeline meeskond.
Kirja-tõlke-toimetustööd hargnesid küll taas liikvele – aga tasu nende eest... Tuleb loogilise lõtkuga. Enne muna, siis kaagutad – suur saak! Vaatasin nõustaja palvel töötukassa kodulehele. Loomulikult samal hetkel, mil Ökopesa – metsade-rabade-looduskaitsealade tervendaja – riputas sinna kutsungi metsaistutajatele.
Täpselt samal päeval nõudsid „metsatöösturid“ raie- ja pesitsusrahu lõpetamist, et saaks elu Eestimaal korraga ja lõplikult hävitada.
Mul kui sõnameistril on töölaual Gambia-raamat, maestro Kruuvi eluraamat, Contra Mortem, Loomad-lausujad, Hipiratoorium teekonnaga tviidülikonnani ning Püha Graali tõlge eesti keelde.
Vanim poeg on Cathari valgusrüütel. Ja käis mullu samal ajal siit Altweskilt koos Vendadega Maltal puid istutamas ja ookeani kilest-plastikust puhastamas. Asutasime koos noorte rüütlitega NGO You the ree.
Jajah, kirjutada-tõlkida-toimetada on pärast Corona-vaakumit ja rajusid majapidamislikke spordipäevi imeline – ent praegu just on aeg istutada.
Sina istud seal, loed röövraiutava metsa kohta ja giljotiinina Maarjamaa kohal ähvardava Fail Balticu teemadel rindeteateid. Kommenteerid ja ahastad.
Kallis kaasteeline – kus on Sinu labidas?
Mul on esimesel langil 900 avakaske istutada – seejärel 3000 kuuske just seal kohas Vigala jõe ääres, kus mu elu armastus lapsena koos isaga kalastas.
Miks Sina ei istuta?
Mina vabatahtlikuna tagan, et Altweskit haldav firma saab elektrid-telefonid-neti-prügiveod-värgid makstud.
Sina kavatsed sügiseks 100 tuhandeni jõudva töötute armee ridadesse saada ja jääda?
Olen mai kui ristikuu lõpuni puid istutades piiritult õnnelik ja paigas. Ent eriolucoronnaga tekkis meile juurde 50 ning sügiseks prognoositakse enam kui 100 tuhat töötut. Maanteede ääred oma pekkis nukitsamehe-puserdustega karjuvad töökäsi. Nii palju on puhastada ja lammutada, tervendada ja uueks luua. Kus kõik need töötud on? Miks rahvajuhid oma inimesi tegudele ei too? Kas ja mis riik meil üldse on?
Esisillaveoga metsast koju kooberdades... kuuletub Mummi noorima tütre tahtele ja läheb talle ratsatrenni andma. On teatud asjad, millele-kellele ma ei ütle iial ei.
Kui linnadaamid püüavad end 2. juuniks paaristõugetega bikiinivormi saada, siis preilid päris elu keskelt toovad end kuue jalaga maa peale ratsutamisoskusi taastades. Indi alustas Tayaga treeninguid. Kui platsil juhtub olema kaaslaseks 10kuune jõmm, siis lihtsal isetoimival paelatamise meetodil tema emme trenn ühtlasi ka tema koolitund on ;)
Panin poisile päitsete külge oheliku, millele ta ülemeelikuks minnes peale astus. Pidurdas end ise, üllatus ja mõtles. Kui mees mõtleb, siis ta saab kümne minutiga aru, et ta ise astub ennast maa külge kinni - pole vaja! Kui mees veel kümme minutit mõtleb, jagab tema matsu, et ohelik on ainult siis hea, kui selle teine ots on Mummi käes :D
Väidetavalt on eriolukord kinnisvaraturu pea peale keeranud. Mina saan lähinädalail Soone uuele perele üle anda. Oma kogemus on selline 1) karantiini ajal jooksutati maaklereid mööda külasid ja talusid leidliku kinnisvara-turismi nipiga - põhjus õue pääseda 2) eriolukord tekitas emotsionaalseid corona-põgenikke, kes talu vaatama tulles said õnneks aru, et pärast suve maal tuleb sügis, talv, uus karantiin - ja loobusid 3) talu ostma on jõudnud ka need, kes teavad, mida ja miks nad maale põldu-lambaid-kanu pidama tulles päriselt teevad 4) langetades hinda drastiliselt pooleni sellest, mille buumi ajal ise maksin - rääkimata juurde rajatust - ei tundnud ma kahju, vaid rõõmustan rahva üha tõusva huvi üle 5) kui tahaks palju raha, maksaks senisest veel rohkem peale - jätaks 3-5 aastaks talu kõrge hinnaga müüki - kuni sügisel põhja sööstva majanduskriisi lõpuni valvaks-putitaks-niidaks... Missssasssssja? Diana Allik müüb Soone talu sel nädalal ära. Palju õnne nii mulle, uuele pererahvale, talule kui väärikale maaklerile!
Koduspüsimise kirgas kaaslane siit palun jah:
Ja lõpeks – jumalaga, VormsiEnn. Fenomenaalsest herr Mikkerist on inspireeritud meie koju rajatud Ussikuningriigi labürint. Tema lahkumise ajal mõtlesin Millegi pärast pikalt oma Vormsil-käikudele ja temaga Tallinna vanalinnas seiklemistele. Siis Selle pärast.
Nüüd tean, miks viimastel päevadel pikalt ja pidevalt Vormsi Ennuga koos-seiklusi meenutan - sest me oleme seda koos meenutanud... Tean, miks kolm katset poest talliukse haaki tuua luhtusid - siinses sepikojas meisterdatud haak ootas siin, sain ta taevaminemispühal metall-Roti ja haldjate abiga kätte - ja on nüüd paigas. Nagu minagi... Aitäh!

No comments:

Post a Comment