98
Ligi
nädal õnnestus olla maatriksist peaagu väljas – mu rahakott oli
kadunud. Tõsi, sellist kohta nagu kadu pole tegelikult olemas. On
koht, mida me ei tea :D Tulin maximast, toidukastid süles – armsam
võttis need, samal hetkel tuli makita-Christopher demopäevitama –
ja edasi? Nojah, kuna ma lidusin paadikuuri hobustele kaerakotti
tooma, olin tengelpunga kenasti paadi peale pannud :D Jõudsin
maatriksist väljas nädala jooksul – pass ja üks pangakaart mul
siiski oli :D :D :D – leigelt oma taro-pakki meenutada –
id-kaart, juhiluba,
poodide-ehitusmaterjalide-kütuse-jne-sooduskaardid... Ee... nojaa...
Taastada või mittetaastada? Mis nimega? Ilmselt olid mõtted õiges
suunas, sest sain kogu kompoti tagasi ja elu läheb edasi – õigel
teel ;)
Olen
töötu – sain aastaks riigi miinimumtiiva alla. Kusjuures töötu
olen vähemalt 16 tundi – sageli ka 18 tundi ööpäevas –
teisiti kirja- ja suurkodu tööd kuidagi tehtud ei saa :D
EASi
abi ei küsi - mu südamesõber Kersti
Männik EASi
vööri-Nikena ei suutnud üksinda tagada, et päriselt hädas olevad
väikeettevõtjad, kes tegelikult ellu jääma peavad, selleks
ilusalt isamaalt abi saavad - 20K käibe lävendi lükkasid tüübid
parkuuriks ette. Nii, nagu pangas pead tõestama, et tegelikult sa
laenu ei vajagi - nõnda ka abi saab see, kes seda ei vaja... Nii,
nagu taevas, nõnda ka maa peal... :D
Korrumpeeruda
ses asjas kah kuhugi ei ole. Kui kallis kauane kaasteeline hakkab
pudrumägesid-piimajõgesid JUSTKUI juhtima, on loomulikult esimene
mõte: mina ka, mina ka! Aga hingesugulannat eriolukorralise kraanina
tegelikult ei saa. Ei taha ka. Olen auga ja väärikalt töötu –
ja töötan selle nimel 16 tundi ööpäevas. Vahel 18 ka ;)
Meil
on tuuleenergeetikutega google-jututuba, kus vastuseks vend Üllari
mõtisklustele riplaisin:
Kuna
olen ametlikult töötu ja Altweski 12 hektaril asuva 1000+
ruudu hoonetega 24/7 ametis, on iga unetund kullahinnas tõesti -
õieti polegi teisi – tuttu, sõbrad! :D
Härrased,
palun südamest corona 1. laine järel mitte vasikatena karjamaale
söösta - koguge oma maadel väge - sügisel 2. lainega alles
coronnimiseks läheb!
Meie
coronatoorium Altweskil muide karantiini ei lõpeta ja sel aastal
teistmoodi kui per nett lapsi ei õpeta - MA EI TAHA EGA TOHI, SEST
SEE OLEKS TEADLIK-TAHTLIK külvitöö ja koristus ning kuritööle
järgneb teatavasti karistus. Dostojevski, ju nõu...
Täna
tuleb Võrtsuäärsest noor-Murutaride corona-communityst koju mu
noorim tütar – algab tema harjutamine mitte ringi lehvida ega
lehvijaid koju karjatada...
Maša
Makita tuli kah koju.
Olin
teda, nagu kadunud või sündimata last mitu aastat oodanud ja tema
arenemist eemalt jälginud. Igasugused bensiiniga räusk-riistad
tükkis Emakese Maa põuest musta auku põletatava naftaga jälgid
ju.
Seni
lasin haldamist vajava halja džungliks – palkasin viimaks töömehe
või painasin oma lapsi ja meest. Aga eemaltki oli piretõre vaadata,
kuidas pereliikmed haisupilves piinlesid. Ja lindudelt mitu tundi
jutti mitte üks piiks.
Ja
tuligi Mašake koju!
Koorus
karbi seest, laadijad-akud-kettad-katted-rihmad kaasavaraks. Ja sai
hetkega pereliikmeks.
Meil
on kõigil autodel ja kodumasinatel nimed. Mašakene astus Juula,
Teodori, Twiggy-Piggy-Hipsteri, Kärna Ärni ja Klaara kõrvale.
Tere,
kullake!
Jagasin
juba Christopher Semjonovi muheda demopäeva järel vaimustust heast
masinast kallite kaasteelistega. Nii olemus kui amet mul sellised.
Vaikse,
kerge, mugavalt beebina puusal istuva kauakestvate akudega Maša
Makita ma oma tööd tehes endale ju teenisingi.
Skeptikud
jaurama: aku-krt kestab veerand tundi-rsk, laeb tunni – istud
temaga karjakopli tagumises otsas – särtsu pole, putkede ega
võsaga toime ei tule, trmaivõi!
Mehed!
Mašal on nii metallist ketas kui lend-teradega imevigur, 2 akut
korraga tagapalgeteks – akud laevad tunni, töötavad oluliselt üle
tunni – ja pangas on teine vahetus kaasas.
Jätaksin
pigem meenutamata hetked bensukanistri ja võpsikusse lennanud
poldiga pärakarjamaal – pane ennast põlema! - või katkise
vikativarre ja kadunud luisuga võsas sääskede käes. Aitäh!!!
Kuna üks tubli
perenaine veedab tunde trimmeri, tolmuimeja ja teiste majasõpradega,
on rivaliteedi kiivaste emotsioonide ennetuseks mõistlik uusi
vaimustajaid aegsasti armsamale tutvustada ;)
Iga mees teab: naist
ja riista ei laenata!
Mina, naine, tean
ka. Kogesin juba esimestel päevadel Maša Makitaga, et ei taha teda
kellegi teise kätte anda – kdunt ära lubamisest rääkimata.
Pereliige. Kehaosa. Tahte pikendus. Visiooni teostaja.
Mitte ühegi
kõrvalise kätepaariga oma partnerit ei reostata.
Omadega jagatakse
kahtlemata – ilusad tütred nõtke Mašaga on minu enese 20, 30 ja
40 aastat nooremad variandid – päriselt ka!
Ning kogukas karvane
kallim moodustab kelmika koduabilisega tandemi MAŠA & KARU.
Nime väesse
pühitsemine – oh sina püha ristivägi! - tõi väe kohale ja
saatis sõna laiali.
Rääkisin Makita
õukonnale, et lähen uut pereliiget Terje „Vallatud kurvid“
Luigele Mahtrasse tema imede aeda tutvustama – ja maestra oli
esimene, kes sotsiaalmeedias tema peale ohhootas. Kuna näen Emil
Rutikut oma tulevase filmi „Hipiratoorium – teekond
tviidülikonnani“ meespeaosas, kujutlesin end talle käsikirja
tutvustamise ja võtete alustamise kõrval siin Saage rüütlimõisa
Altweskil Maša Makitat tutvustamas... ja juba ta küsis: said ka
soodsalt?
Soodne ja moodne
muidugi! Me veel loome ja laulame, võrgutusvõimlemiseks
rock'n'trim.
Saagu-saagu-saagu
see film siin Mašaga silitatud muinasmaal!
Koos trimmeriga
tulevad majja väärika pika seeliku ajad. Kuidas sa ka ei püüa –
paraku ikka kivikesi ja tigusid, rebaseäkat ja konnafileed mõnevõrra
lendab. No ei ole seksikas miniseelikus kenitledes koivad sellise
seguga katta. Põll ette, prouad!
Püksid? Need olgu
majas mehe jalas!
Samavõrd,
kui hobud-lehmad-lambad on koos metsalindudega rahul, et
õue-olmlemine aku-trimmeriga on vaikne nagu mesilaste tolmlemine,
tuleb koertele-kassidele-kanadele selgeks teha: ta niidab, rahvas!
Siingi kehtib püha kaksainsuse reegel 2x2 – 2 meetrit ja 2 tegijat
– emand ja Maša Makita!
No comments:
Post a Comment